FOTO: Shutterstock
Kestliku arengu mõiste kõlab tuttavalt paljudele, kuid selle sisu jääb tihti pisut hoomamatuks. Tegu on tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel - me ei tohiks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju teha. Ka Tallinn on paika pannud kestliku arengu sihid ja koostanud kava, kuidas nende suunas liikuda. Seda koos mõõdikutega, mis võimaldavad linna kestlikku arengut pidevalt hinnata.
Eesmärkide raamistiku loomiseks on ÜRO-s 2015. aasta septembris kokku lepitud üleilmsed kestliku arengu eesmärgid järgnevaks 15 aastaks.
Tegevuskava vastuvõtmisega on ÜRO liikmesriigid lubanud võidelda vaesuse ja näljaga, aga ka ehitada üles rahumeelsed, õiglased ja kaasavad ühiskonnad, kaitsta inimõigusi, toetada soolist võrdõiguslikkust, tagada planeedi ja loodusvarade kestev kaitse ja luua tingimused kestliku majanduse arenguks.
Tegemist on riikide ühise kokkuleppega, millises suunas soovime, et maailm areneks.
Iga riik ja linn kohandab eesmärgid endale vastavaks
Tegemist on küll ülemaailmsete eesmärkidega, kuid iga riik ja ka iga linn paneb need siiski enda konteksti. Näiteks ookeanide puhtuse säilitamise teema pole meile sellisel moel täitmiseks nagu mõnele teisele riigile, ent seda alapunkti Eesti siiski maha ei tõmba, sest Läänemere puhtuse heaks saame palju ära teha.
Eestile on eesmärkidest suurimad väljakutsed energiaefektiivsus, kliimamuutuse ennetamine, kasvuhoonegaaside hulga vähendamine, veekogude loodusliku seisundi parandamine, sooline palgalõhe ja üldised hariduse ning tööhõive küsimused (sh elukestev õpe, ka vaesus).
On oluline teadvustada, et kestliku arengu eesmärgid hõlmavad mitte üksnes rohelist, vaid muuhulgas ka sotsiaalset ja majanduslikku temaatikat.
Eesmärkide kohta saab täpsemalt lugeda Riigikantselei lehelt.
Muidugi tuleks kõike, mis meie keskkonda hoiab ja inimeste elujärge paremaks muudab, ellu viia veel tempokamalt, ent Eesti olukorda eesmärkide elluviimisel võib hinnata heaks – 2021. aastal oli Eesti ülemaailmses säästva arengu indeksi tabelis tublil 10. kohal.
Kestlik Tallinn 2035
Tallinna linn osales juhtpartnerina EL territoriaalse koostöö programmi URBACT projektis, milles oli kokku 19 Euroopa linna.
Partnervõrgustiku eesmärk oli arendada ja toetada Euroopa linnade suutlikkust ellu viia kestliku arengu eesmärke (ÜRO Agenda 2030 järgi) kohalikul tasandil, jagades seejuures häid praktikaid ning kogemusi partnerlinnades kestliku arengu tegevuskavade väljatöötamise kaudu.
Rohkem kui 56% maailma rahvastikust elab linnades, mistõttu on linnad ja nende elanikud kestliku arengu eesmärkide elluviimisel kõige olulisemad partnerid. Enam kui pooled eesmärkidest pole saavutatavad ilma kohalike omavalitsuste aktiivse kaasamise ja panuseta.
Projekti Global Goals for Cities raames töötas Tallinna linn välja kava, kuidas kestliku arengu eesmärke Tallinna tulevikku kirjeldavasse arengustrateegiasse „Tallinn 2035" ja selle seiresüsteemi integreerida.
Nüüd pole enam valikut, peab tegutsema.
Tallinna arengustrateegia visioon on, et meie pealinnast kujuneks tõeliselt roheline maailmalinn. See haakub selgelt ka kestliku arengu eesmärkide üldraamistikuga. Sellised juba päris arusaadavaks muutunud tegevused nagu kodudes ja ettevõtetes jäätmete sorteerimine on arengu kontekstis vaid üks väike osa, aga just siis, kui need asjad kõigi jaoks iseenesestmõistetavaks muutuvad, saame hakata rääkima kaasatusest.
Nii riigid, linnad kui ka inimesed on selle kõigega siiani liiga pikalt hoogu võtnud, nüüd pole enam valikut, peab tegutsema.
Sõbralik linnaruum. Üheks sihiks on inimmõõtmelise linnaruumi kujundamine, et Tallinna saaks pidada kompaktse linnasüdame ja eriilmeliste keskustega linnaks, kus rohelus ja igapäevateenused on hästi kättesaadavad igaühele.
Loov maailmalinn. Tallinn soovib kujuneda avatud õppimise ruumiks ja innovatsiooni kasvukeskkonnaks, kus on õnnelikud õppijad ja maailmatasemel õppeasutused, loovust ja vastutustundlikku ettevõtlikkust soodustav keskkond ning vilgast kultuurielu väärtustav kogukond.
Terve Tallinn liigub on sõnamäng, kus kohtuvad säästev ja mugav liikuvus ning linlaste hea tervis kui linna kõige olulisem ressurss. Üha enam kujuneb Tallinn linnaks, kus autoliiklus väheneb ning kus saab mugavalt ja säästlikult kombineerida ühistransporti ja teisi erinevaid liikumisvahendeid ja jalgsikäiku, toetades linlaste tervislikke eluviise.
Roheline pööre. Tallinn kohaneb kliimamuutustega, meil on puhas õhk ja vesi ning kaitstakse linnalooduse liigirikkust. Kestlikkus ja rohepööre ei puuduta ainult Tallinna looduskeskkonda, vaid on terve ühiskonna ja majanduselu keskne põhimõte.
Heatahtlik kogukond. See siht kirjeldab, et Tallinn on elamiseks turvaline ja hooliv keskkond – õnnetusi juhtub vähem, kuritegevust on minimaalselt ning Tallinnas on hea elada igast rahvusest inimestel. Abivajajatele kindlustatakse toimetulek ja väärikas elu ning kodanikuühiskond on tugev ja julgeb tegutseda ühise Tallinna nimel.
Kodu, mis algab tänavast. Kodutunne algab juba tänavast või asumi piirist. Linn näitab eluruume rajades eeskuju ja vastutustunnet, lähtudes terviklikust elukeskkonnast, energiatõhususest ja mugavate ning taskukohaste kodude vajadusest.
Loe lähemalt SIIT!
Eesmärgid on kõigile
Sihiks seatud eesmärkide täitumisele kutsub linn kaasa aitama vabaühendusi, ettevõtteid ja kodanikke. Ka Eestis on palju ettevõtteid, kes juba kestliku arengu eesmärkide täitmisega tegelevad ja seda ka majandusaasta plaanides kajastavad. Kestliku arengu eesmärkide poole liikumine ei ole lisatöö, vaid loogiline samm tuleviku poole. Keskkonnahoidlikkus võib alata ka väikestest tegudest, aga tulemuse saavutamiseks on oluline, et neid tegusid teevad paljud. Ka linnale kuuluvates asutustes liigutakse hoogsalt selles suunas, et linn eesmärkide täitmisesse maksimaalselt panustaks, seda näiteks keskkonnajuhtimise süsteemi rakendades.
Keskkonnahoidlikkus võib alata ka väikestest tegudest.
Kestliku arengu sihtide seadmine ja eesmärkide arengukavasse sisseviimine ning nende täitmise jälgimine on keeruline protsess. Seda püütakse pidevalt muuta kõikidele osapooltele arusaadavamaks, tõstes samal ajal ka ettevõtete ja linnaelanike teadlikkust kestliku arengu olulisusest. Seire üheks osaks on tallinlaste rahuloluküsitlused. Peale rahulolu uuritakse neis muudki linlaste eluviiside ja tegutsemise ning valikute kohta. Küsitlused on headeks indikaatoriteks selles osas, mis valdkondades on toimunud edasiminek ja kus takerduma kiputakse.
Uuringud näitavad, et linnaelanikud on igati huvitatud linna jätkusuutlikust arengust ning roheliselt mõtlevas ja inimsõbralikus linnas elamisest. Aga et see ka nii läheks, on oluline meie kõigi panus.
Samast seeriast:
Loe veel: Null liiklussurma, rohkem lilleniitusid ja muruplatse! On see tõesti pealinnas võimalik?
Loe veel: Tallinn aastal 2035: uued võimalused ja paremad ühendused
Loe veel: PIILU TULEVIKU TALLINNA! Kas sellises pealinnas soovid tulevikus elada?
Loe veel: Millist muutust on rohepöördega seoses kõige enam vaja?
Loe veel: Kuidas hoida Eesti unikaalsust?
Loe veel: Mida kogukond sulle anda võib?
Loe veel: Kodu, mis algab tänavast: vaata, milliseks võib muutuda sinu kodukant
