PIILU TULEVIKU TALLINNA! Kas sellises pealinnas soovid tulevikus elada?

Juba kümne aasta pärast elame hoopis teistsuguses Tallinnas. Meie pealinna eesmärgiks on arendada linnas välja niivõrd hea liikuvusteenus, et igal pool saab mugavalt liikuda ka autota. Aastaks 2035 on rattasõidu osakaal kõigis liikumistes vähemalt 11% ja 90% tallinlastest on ühistranspordi peatus kodule lähemal kui 400 meetrit. Inimeste tervena elatud eluiga on selleks ajaks oluliselt tõusnud — naistel keskmiselt 63 ja meestel 62 eluaastat. Kuidas selliste oluliste eesmärkideni jõutakse?

Suured muutused saavad alguse linnaruumi täiustamisest. Rattasõbralikkus on Tallinnas käekatsutav, sest see on sees nii Tallinna Rattastrateegias 2018–2027 kui ka arengustrateegias „Tallinn 2035“. „Oluline osa ratturisõbralikuks saamiseks on terviklik rattateede võrgustik, mis on mugav liiklemiseks nii suvel kui talvel ning piisav arv rattaparklaid siht- ja lähtekohtades. Järgmise kolme aasta kavas on rajada/rekonstrueerida ca 28km rattateid Tallinna Rattastrateegia põhivõrgu tänavatel. See arv on seatud hetkel ehituse, projekteerimise ja planeerimise eesmärkide järgi ja ei ole kindlasti lõplik number. Teine tähtis osa, millele kvaliteetne taristu kindlasti kaasa aitab, on liiklejate mõtteviisi muutmine, et liiklejad arvestaksid üksteisega,“ kommenteerib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti rattateede kavandamise juht Taavi Piller.

Kuigi palju on juba tehtud, on veel mitmeid olulisi tegevusi ees. „Eesmärk on lähiaastatel välja ehitada rattateede võrgustik kesklinnas, luua rattateede vahel rohkem ühendusi ning parandada rattaparkimise võimalusi terves linnas,“ selgitab ta. Lisaks on tegemisel Tallinna üheksa tänavatüübi põhimõtete juhendi koostamine, mis peaks valmima 2023. aasta lõpuks. Üheksa tänavatüübi juhend määrab edaspidi asukoha järgi, mis funktsioonid mingis kohas olulised on. „See peaks edaspidi kiirendama tänavate ümberkujundamise protsessi, et tänavate rajamisel ja kujundamisel arvestakse tulevikus erinevaid liikumisviise.“

Loomulik tegevus ka talvisel ajal

Piller ütleb, et aastaks 2035 on jalgrattaga sõitmine populaarne tegevus. „Rattaga Viru väljakult Tallinna Ülikooli või Tehnikaülikooli sõitmine on ka jaanuarikuus iseenesestmõistetav.“ Nii paljude rattateede ja uute ühenduste loomine olemasolevate teedega tähendab seda, et paljud hakkavad soetama jalgrattaid. Uut liiklusvahendit soovitab Piller turvata kvaliteetse lukuga. „Soovitatav oleks kasutada liigend- või U-lukku, millega on võimalik ratast kinnitada rattahoidiku külge läbi raami. Täiesti turvalist rattaparklat kahjuks ei ole, seepärast tasub kaaluda ka ratta kindlustamist. Praegu on käimas ennetuskampaania rattavarguste vältimiseks,“ selgitab ta.

Kuna autosid sõidab tuleviku Tallinnas palju vähem, siis muutub linna õhk puhtamaks. Tänu sellele, et inimesed värskes õhus aega veedavad ja rohkem jalgsi ning rattaga liiguvad, paraneb linna kõige tähtsam ressurss — inimeste tervis. Seetõttu on aastaks 2035 tervena elatud eluaastaid naistel keskmiselt 63 ja meestel 62 senise 58 ja 55 asemel.

60 minutit päevas

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi sõnul toob autoühiskonnast jalgratta- ja jalakäijaühiskonda liikumine endaga kaasa rea plusse. „Siiani oleme soodustanud autorikast keskkonda ja autostumine ongi olnud märkimisväärne. Nüüd liigume jalgratta- ja jalakäijaühiskonna suunas ning see hakkab kindlasti meie mõttemaailma ja arusaamu muutma. Kui auto on olnud meie kultuuri osa, siis ongi mõistetav, et jalgratas on kuskil keldris. Või pole teda üldse,“ ütleb ta.

Kui on loodud palju rattateid ja linn on planeeritud nii, et jala, ratta või bussiga on mugav liigelda, aitab see kasvatada liikumisharjumusi. Saadi sõnul loob tervise seisukohalt juba 60 minutit igapäevast aktiivset liikumist suurt muutust. „Liikumine on üks alus, vundament selleks, et tervena elatud aastate ja oodatud eluea tõus saaks toimuda. Pole vaja otseselt maratonitrenni tegema hakata, piisab natuke keskmisest kõrgemast pulsisagedusest ehk pisut kiiremast kõnnakust. Näiteks tempokas kõnd tööle ja õhtul tagasi. Nii hakkab süda ja veri veidi tavarütmist kiiremini käima ja sellel ongi väga hea efekt tervisele. Kui autosid on vähem, tähendab see liikumise suurenemise kõrval vähem ummikuid ja puhtamat õhku. „Liigne õhumüra ja -saastatus tekitavad vaimse tervise häireid.“ Seega on autostunud ühiskonnalt üleminek kasulik nii meie vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

Vastutus ja teadvustamine

Kui eesmärgiks on suurendada tervena elatud aastaid, siis ei saa kuidagi mööda vaadata toitumisest. „Sellel teemal tehakse nii linna kui ka riigi tasemel palju teavitustööd. Näiteks soovitatakse vähem liha tarbida ja eelistada taimseid toite ning see annab ka tajutavat efekti,“ ütleb Saadi, kuid rõhutab, et iga inimene vastutab esmajoones ise oma tervise eest. „Hea tervis saab alguse vastutuse võtmisest ja teadvustamisest.“

Saadi on isegi olnud eluetapis, kus pole tajunud vastutust oma tervise eest. „Oli aeg, kui ma ei teadvustanud endale üldse, et need teemad on olulised.“ Ta ei teinud üle kolme aasta trenni ega pööranud rõhku toitumisele. „Nüüd ma saan aru, et vastutus minu tervise eest lasub eelkõige mul endal. Ma ei saa veel öelda, et olen tervislikkusega väga eeskujulik. Mõnikord jäävad mul lõunad vahele ja tööstressi on palju, mis loomulikult mõjutab ju ka vaimset tervist, aga kõik saab alguse teadvustamisest. Sellest hetkest, kui oled teadlik, saad hakata paremuse poole liikuma.“ Trenn on tema elus igapäevaselt, samuti pöörab ta tähelepanu sellele, mida sööb. Praegu on ta veel see, kes käib tööl autoga, kuid usub, et see on peagi muutumas. „Kui ühel hetkel on ratastumiseks Tallinnas ideaalsed tingimused valmis, ei välista ma võimalust käia tööl hoopis rattaga. Elan Tallinnast väljas ja täiesti kujutan ette, kuidas jätan auto Peetris parklasse ja liigun mööda Tartu maantee rattateed tööle.“ Ja just nimelt rattaga, mitte elektritõuksiga. „Sellega ei saavuta tervisele täielikku positiivset efekti, sest füüsilist koormust pole. Samas, värske õhu käes viibimine on ka kasulik.“

Saadi sõnul on tervise seisukohalt oluline tegeleda kõikide aspektidega, mitte ainult liikumise või toitumisega, vaimse või füüsilise tervisega, vaid kõigega korraga. „Linn loob võimalused, et saaksime enda elustiili muuta. Nagu linn tegeleb õhu puhtamaks muutmisega, inimeste liikuma suunamisega ja teavitustööga, kuidas toituda tervislikumalt, võiks ka inimesed pöörata tähelepanu kõigele. Nii suudame üheskoos tõsta tervena elatuid aastaid ja nautida elu täiel määral.“

Autosalong on ju järjekordne siseruum

Taavet Kase
loovjuht

Liigun iga päev palju jalgsi, rattaga ja rulaga. Mulle meeldib värske tuuleiil mu kõrvalabakesi kõditamas. Siseruumides istume niikuinii hommikust õhtuni, autosalong on ju järjekordne siseruum. Rattal liikudes oled väljas, hingad õhku, saad päikest, näed inimesi, kuuled linnahelisid ja paned tähele palju-palju enam, kui mootorsõidukitega liikudes. Sääremarjad hoiab see pidev väntamine samuti vormis!

Lisaks meeldib mulle tempo – rattaga ei lähe kiirus kunagi liiga suureks, jõuad märgata, jõuad teistele ratturitele käppagi visata.

„Terve Tallinn liigub“ avaldab otseselt mõju kestliku arengu eesmärkidele (SDG) nr 3, 11 ja 10.
Kaudselt aga ka nr 8, 5 ja 1. Loe eesmärkide kohta lähemalt SIIT!

Tee juba täna esimene samm parema Tallinna suunas. Tutvu Tallinn 2035 arengustrateegiaga ja vaata, mida tulevik toob aadressilt strateegia.tallinn.ee.

Samast seeriast:
Loe veel: Kas tead, mida tähendab kestlik areng? Vaata siit ruttu järgi, sest varsti hakkad seda mõistet järjest enam kuulma!
Loe veel: Null liiklussurma, rohkem lilleniitusid ja muruplatse! On see tõesti pealinnas võimalik?
Loe veel: Tallinn aastal 2035: uued võimalused ja paremad ühendused
Loe veel: Millist muutust on rohepöördega seoses kõige enam vaja?
Loe veel: Kuidas hoida Eesti unikaalsust?
Loe veel: Mida kogukond sulle anda võib?
Loe veel: Kodu, mis algab tänavast: vaata, milliseks võib muutuda sinu kodukant