03.08.2023, 13:11
Millist muutust on rohepöördega seoses kõige enam vaja?
+ mida on meil kõigil sellest võita?
Kujutle Tallinna, mis on kliimaneutraalne ja üle läinud ringmajandusele, kus suurem osa olmejäätmetest võetakse ringlusesse ning siin on soodus pinnas roheuuendusteks. Selline positiivne stsenaarium on võimalik ja saavutatav juba aastaks 2035, kuid ainult üheskoos tegutsedes.
See, et kasutame korduskasutatavaid topse, riidest poekotte ja kogume liigiti jäätmeid, on esimene samm looduse heaks. Kuid mitte piisav. „Kõige suurem ja olulisem muutus, mis peaks toimuma, on tarbimise väga suur vähenemine. Inimese tasandil tähendab see seda, et pole vaja osta asju, mida tegelikult pole vaja ja mis kiiresti ära visatakse või mille elukaar ongi lühike või, veel halvem, kui toode on ühekordne. Kui soovid midagi soetada, siis eelista asju, mis peaksid kaua vastu ega tekitaks jäätmeid juurde. Peame silmas pidama, et uue asja tootmine tekitab keskkonnale koormuse. Ka energiat peaksime tarbima senisest oluliselt vähem,“ selgitab Airi Andresson, Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroo juht.
Loodusega ei saa kaubelda
Samuti on vaja mõtteviisi muutust. „Me kipume loodusega kauplema. Arvame, et kui mina teen omalt poolt natuke looduse heaks ära, siis äkki looduskeskkond halastab ja ei lähe nii palju halvemaks. Peame siiski endale aru andma, et kui argumenteerime, et meil pole muud alternatiivi või et me ei saa või pole veel valmis muutma oma elustiili, on püüd loodusega läbi rääkida. Me võime neid põhjendusi tuua, aga loodust see tegelikult ei huvita.“ Meid ümbritseva keskkonna seisukord on Andressoni sõnul sealmaal, kus lihtsalt tuleb teha muutuseid. „See, et midagi meie eluviisis päriselt muutuks, eeldab isiklike tarbimisharjumuste muutust ja kõvahäälset nõudmist, et ka ühiskonnas laiemalt midagi tehtaks. Me ei tohiks enam võtta loodust enesestmõistetavalt.“
Kõik muutused loovad aga teatavat ebamugavustunnet. See on ka põhjus, miks rohepöörde büroo juhi sõnul ei soovi suur hulk inimesi keskkonnateemadega kursis olla. „Kas oled teadlik, mis sinu igapäevaotsustega kaasneb? Paljud ei taha tegelikult teada. Mugav on mitte teada, sest kui tead ega muuda midagi, tekib süütunne. Kui tead ja muudad midagi, on ikka senisest natuke ebamugavam olla. Kui aga suudame muutusega kaasnevast ebamugavustundest üle saada, võiksime väga palju võita. Me teeme seda kõike ju enda, oma järeltulijate ja inimkonna tuleviku pärast,“ täiendab ta.
Linnal on rohepöördes mitu suurt fookust
Keskkonnahoid on Tallinna prioriteet ja sellega tegeletakse iga päev. Näiteks tehakse pingutusi autole alternatiivsete liikumisviiside edendamiseks ja mittefossiilsete kütuste kasutamise soodustamiseks. „Usun, et inimene ise soovib ka linnaruumi, kus oleks mõnus kõndida, kus oleks turvaline ja roheline ning poleks liigset müra,“ ütleb Andresson. Ühe olulise fookusteemana toob ta välja hoonete energiatõhususe. „See on nii linna kui ka riigi jaoks oluline teema. Kasutades võimalikult vähe energiat, vähendame kasvuhoonegaase. Oluline on, et me ei kütaks õhku ja küttearved poleks suured. Hoonete renoveerimine on oluline ka sellest vaatepunktist, et need aitaksid elanikel taluda nii tulevasi kuumalaineid kui ka tormirajusid,“ ütleb ta ja lisab, et tegelikult on kliimamuutused juba kohal, kuid intensiivistuvad aja jooksul. Selleks, et 2035. aastaks oleks rohe-eesmärgid saavutatud, paneb linn rõhku ka elurikkust soodustavale haljastusele. „Rohealasid on vaja ka sellepärast, et kui tekivad vihmavalingud ja tormirajud, aitavad need vähendada üleujutuste ohtu, sest vesi saab maasse imbuda.“
Elurikkas keskkonnas elamine on eluliselt vajalik
„Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on viimase viie aasta jooksul viinud läbi ulatuslikke elurikkuse uuringuid, et saada teada, kuidas erinevatel liigirühmadel Tallinna metsadel, niitudel ja rabades läheb. Tehtud on kahepaiksete, tolmeldajate, nahkhiirte, suur- ja väikeimetajate ning sammalde ja samblike uuringuid. Tulemused näitavad, et Tallinn on hetkel veel väga liigirikas, kuid märgata on mitmeid tõsiseid ohumärke, et ilma elupaikade seisundi parandamiseta pikaajaliselt see liigirikkus enam püsida ei saa,“ ütleb Meelis Uustal, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnahoiu ning -korralduse osakonna looduskaitse juhtivspetsialist.
Seepärast on Uustali sõnul uuringutele järgnev loogiline jätk erinevate tööde tegemine, et parandada näiteks kahepaiksete sigimistingimusi, rohekoridoride sidusust ja niitude avatust. „Need tööd hakkavad olema Tallinna järgmiste aastate fookuses.“
Uustal rõhutab, et igale inimesele nii linnas kui ka maal on elurikkas keskkonnas elamine eluliselt vajalik. „Arvukad uuringud näitavad, et tänu elurikkusele ja rohelusele ümbritsevas keskkonnas on inimeste vaimne ning füüsiline tervis parem. Loomulikult tagab elurikkus meile puhtama õhu ja vee, parandab vastupidavust kliimamuutustele, leevendades soojussaare efekti ja valingvihmadest tulenevaid probleeme. Sama kehtib ka Tallinnas.“
Vaja on mugavaid lahendusi
Kadri Kalle, säästva arengu ekspert ja koolitaja usub, et suuremad muutused saavad alguse siis, kui selleks on inimestele loodud võimalused ning toob näitena välja äsja toimunud laulu- ja tantsupeo. „Ürituse korraldaja võttis ise eesmärgiks, et me ei kasuta seal ühekordseid, vaid korduskasutusnõusid. See ongi süsteemimuutus. Nad ei eeldanud, et iga inimene tuleks oma korduskasutusnõuga, vaid lõid süsteemi ja võimaluse olla suurüritusel keskkonnasäästlik. See on oluline, sest neid inimesi, kes päriselt tuleks oma nõuga, on vähe. Selleks, et sellised partnerettevõtted, kes pakuvad näiteks korduskasutusnõude süsteemi, saaksid tekkida, on vaja teatud regulatiivset muudatust, mis on meil korduskasutusnõude kasutamise puhul ka täiesti olemas. Need loovad tingimuse, et lahendused saaksid tekkida.“
Samasuguse näite toob ta seoses kohvitopsidega. „Paljud kohvikud ja tanklaketid utsitavad inimesi tulema oma topsiga ja osa tõesti tulebki, kuid suurema muutuse jaoks võiks olla loodud mugavam lahendus. Näiteks võtad bensiinijaamas Ringo korduskasutustopsi, maksad selle eest pandi ja järgmine kord ükskõik millisesse tanklasse minnes paned selle vastavasse kastikesse ja saad ka pandiraha tagasi,“ selgitab Kalle ja lisab, et kõige enam ongi vaja luua inimestele süsteeme, mis oleksid lihtsad ja loogilised ega nõuaks neilt liiga palju vaeva. „Ehk et meil on tarvis regulatsioone, ettevõtteid, kes aitaksid muutustel toimuda, ning loomulikult inimesi, kes on valmis muutustega kaasa tulema.“
See pole aga sugugi võimatu, sest esimesed sammud ses suunas on juba astutud. „Sellest, et me jätame endast väiksema jalajälje, peab saama normaalsus. See, et me sorteerime prügi, ei ole kindlasti piisav,“ ütleb ta. Kalle paneb ka ettevõtetele südamele, et nad mõtleksid laiemalt. „Mis on ettevõtte suurim keskkonnamõju? Kui sa oled näiteks pank, peaks vaatama, kuhu investeerid, kui aga meediaväljaanne, siis jälle, et millistele sõnumitele sa kaalu annad.“
Inimene on omakasupüüdlik. Elan ka ise keskkonnasäästlikult, sest see on mulle hea ja kasulik. Hoian nii oma tervist, rahakotti kui ka aega. On oluline aru saada, et inimene on looduse osa. Kui teeme keskkonnatarku valikuid, on need kasulikud ka meile endile. Näiteks, kui pesen pesu ohtlikest ainest vaba pesuainega, siis lisaks keskkonnatervisele on see parem ka minu ja minu laste tervisele. See on kohene kasu. Pikem kasu on see, et kui ohtlikud ained loodusesse ei jõua, saan rahulikult meres ujumas käia, ilma et peaks mingi bakteri pärast muretsema. Või näiteks ilutulestik – ma ei kasuta seda, sest see hirmutab minu koduloomi, metsloomi, minu lapsi ja pärast hingame paksu tossu sisse, kus on ohtlikke ühendeid nii palju, et ei taha sellele mõeldagi. Lisaks on rahaga ka targemat teha. Kui võimalik, ostlen pakendivabalt, sest nii tekib mu koju vähem prügi, ma ei pea muretsema plastpakendites sisalduvate ohtlike ainete pärast ja pakendivaba toote kilohind on pea alati soodsam. Keskkonnahoidlikult elamine on tavaline talupojatarkus. See ei tohiks olla trend, vaid see peabki olema normaalsus. See peab olema normaalsus meie igapäevastes valikutes, aga ka seadusloomes, regulatsioonides. Tegelikult on ju naljakas, et meil on vaja endale ja teistele põhjendada, miks keskkonnasäästlikult elada on hea ning õige. Ja et Riigikogu saalis peab tegema lobitööd selle jaoks, et metsad alles jääksid või et neid ei raiutaks lindude pesitsusajal. Mitte keegi ei tohiks teha mitte ühtegi otsust, ilma et esikohale ei oleks seatud keskkond. Inimene on keskkonna osa.
Usun, et 2035. aastaks on inimesed muutnud elustiili keskkonnasäästlikumaks ja keskkonnavaenulik eluviis on hinna, regulatsioonide ning seadustega muudetud võimalikult ebamugavaks ja kalliks või on keskkonnavaenulikud valikud lihtsalt ära võetud. Hea näide on ühekorranõude keelustamine avalikel üritustel. Kui neid ei ole, siis neid ei ole ja inimese eest on keskkonnasäästlik valik juba ära tehtud. Kui tahame suuri muutusi, on see võimalik koos pideva teadlikkuse tõstmise ja regulatsioonidega. Isegi kui minu ideaalmaailmas on kõigil inimestel oma nõud alati kotis ja kui need maha ununevad, jääb söömata, siis massidesse selline käitumine ilma regulatsioonideta ei lähe. Samuti ei ole õige vastutust vaid tavatarbija õlule panna. Toidupoes peab olema rohkem pakendivabu valikuid ja kõik pakendatud tooted peavad olema materjalides, mida päriselt ümber töödeldakse. Keskkonnasäästlikuks tarbimiseks on vaja võimalusi.
Arvan, et inimesed on praegu ja 2035. aastal keskkonnateadlikud, aga lisaks teadlikkusele on vaja ka reaalseid samme. Täna on rohkem juttu ja vähem tegusid – tean küll, et ühekordne tops on keskkonnale kahjulik, aga ikka korraldan oma lapse sünnipäeva ühekordsete nõudega. Usun, et aastal 2035 see enam nii ei ole.
Tee juba täna esimene samm parema Tallinna suunas. Tutvu arengustrateegiaga „Tallinn 2035“ ja vaata, mida tulevik toob, veebiaadressilt strateegia.tallinn.ee. Kliimakavaga tutvumiseks vaata siia!
Siht „Roheline pööre“ omab otsest seost SDG-dega 7, 8, 9, 11, 12, 13, 14 ja 15. Alateema „Kliimaneutraalne linn“ on kooskõlas SDG nr 13 põhieesmärgiga ja SDG 11 alaeesmärgiga 11.6[1], mis kutsub üles vähendama linnade negatiivset keskkonnamõju. Samuti on alateema lähedalt seotud SDG-ga nr 7 säästvama elektritarbimise kaudu. Alateema „Elurikas ja õitsev linnaloodus“ aitab paremini kliimamuutustega kohaneda (alaeesmärgid 13.1[2], 15.1[3], 15.a[4]). SDG-le nr 14 avaldub mõju alateemade „Elurikas ja õitsev linnaloodus“ ja „Ringmajandus“ kaudu, mis aitavad vähendada toitainete ning ohtlike ainete jõudmist merre (alaeesmärgid 14.1[5], 14.2[6], 14.c[7]). Alateema „Soodne pinnas roheuuendusteks“, sealhulgas keskkonnateadlikkus, initsiatiivikus ja jätkusuutliku ärimudeli poole püüdlemine, mõjutavad SDG nr 12 alaeesmärke 12.8[8] ja 12.5[9] ning sarnaselt sihiga „Loov maailmalinn“ ka SDG-de alaeesmärke 8.3[10], 8.9[11] ja 9.5[12].
[1] Vähendada 2030. aastaks linnade negatiivset keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning olme- ja muude jäätmete käitlemisele.
[2] Suurendada kõikide riikide vastupidavust kliimaga seotud ohtudele ja loodusõnnetustele ning nende suutlikkust kohaneda kliimamuutustega.
[3] Tagada 2020. aastaks maismaaökosüsteemide ja sisemaa mageveeökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste, eelkõige metsade, märgalade, mägede ja kuivalade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete raames võetud kohustustega.
[4] Kaasata kõikidest allikatest pärit finantsvahendid bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja säästvasse kasutamisse ning suurendada oluliselt nende summat.
[5] Vältida ja oluliselt vähendada 2025. aastaks mere saastamist mis tahes vormis, eelkõige maal toimuva tegevuse tagajärjel, kaasa arvatud mereprahi ja toitainetega saastamine.
[6] Saavutada 2020. aastaks mere- ja rannikuökosüsteemide säästev haldamine ja kaitse, et vältida tõsist kahjulikku mõju, tugevdades muu hulgas nende ökosüsteemide vastupidavust ja võttes meetmeid nende taastamiseks, et ookeanid oleksid heas seisundis ja viljakad.
[7] Vähendada ookeani hapestumise mõju, sealhulgas tugevama teadusliku koostöö abil kõikidel tasanditel.
[8] Tagada 2030. aastaks, et kõik inimesed on informeeritud ja teadlikud säästvast arengust ning loodusega kooskõlas olevast eluviisist.
[9] Vähendada 2030. aastaks vältimise, vähendamise, ringlussevõtu ja taaskasutamisega oluliselt jäätmete teket.
[10] Propageerida arengule suunatud tegevuspoliitikaid, et toetada viljakaid tegevusi, inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist, tehes muu hulgas kättesaadavamaks finantsteenused.
[11] Töötada välja ja rakendada 2030. aastaks säästva turismi edendamise tegevuspoliitikad, et luua töökohti ning propageerida kohalikku kultuuri ja tooteid.
[12] Intensiivistada teadusuuringuid, suurendada tööstussektori tehnoloogilist suutlikkust kõikides riikides, eelkõige arenguriikides, ning ergutada innovatsiooni ja suurendada 2030. aastaks oluliselt teadusuuringute ja arendustegevusega tegelevate töötajate arvu miljoni elaniku kohta ning avaliku ja erasektori kulutusi teadusuuringutele ning arendustegevusele.
Samast seeriast:
Loe veel: Kas tead, mida tähendab kestlik areng? Vaata siit ruttu järgi, sest varsti hakkad seda mõistet järjest enam kuulma!
Loe veel: Null liiklussurma, rohkem lilleniitusid ja muruplatse! On see tõesti pealinnas võimalik?
Loe veel: Tallinn aastal 2035: uued võimalused ja paremad ühendused
Loe veel: PIILU TULEVIKU TALLINNA! Kas sellises pealinnas soovid tulevikus elada?
Loe veel: Kuidas hoida Eesti unikaalsust?
Loe veel: Mida kogukond sulle anda võib?
Loe veel: Kodu, mis algab tänavast: vaata, milliseks võib muutuda sinu kodukant
