Null liiklussurma, rohkem lilleniitusid ja muruplatse! On see tõesti pealinnas võimalik?

Tallinn on võtnud eesmärgiks muuta linnaruum roheliseks ja sõbralikuks ning tagada kõikidele linnas liiklejatele turvaline keskkond. Aastaks 2035 on Tallinn muutunud nii turvaliseks linnaks, et siin ei esine enam ühtegi liiklussurma.

Ideaalis liigub aastaks 2035 70% inimestest pigem jalgsi, erinevate kergliiklusvahenditega või ühistranspordiga. Tallinn võiks selleks ajaks olla kujunenud paljukeskuseliseks linnaks, kus igapäevategevused ja -teenused on 15 minuti jalgsikäigu kaugusel.

Linnaruumi rohelisemaks muutmiseks ja ruumilise kvaliteedi parandamiseks on käivitatud projekt „Rohejälg“. Sellega seoses on käsil nii linna pikemaajalist arengut silmas pidavaid haljastusprojekte, aga ka ettevõtmisi ruumilise kvaliteedi parandamiseks neis kohtades, kus seda on võimalik ellu viia ilma pikki planeerimisprotsesse läbi tegemata.

Näiteks on selle projekti raames plaanis rajada ajutine park Raekoja platsile. Intensiivhooldusega muruplatsid asendatakse lilleniitudega, haljastatakse teede ohutussaari, rajatakse varjupuude alleesid jne.

Kuidas luua Tallinnas sõbralikum linnaruum?

Seda, et tallinlased unistavad meeldivamast ja sõbralikumast linnaruumist, on selgelt näha ka sotsiaalmeediast, kus kutsutakse üles rohkem jala või jalgrattaga liikuma, proovitakse kaitsta linna puid maharaiumise eest, ollakse vastu teatud uusehitistele ja kogutakse allkirju linnametsa säilimise toetuseks. Nüüd aga on Tallinn paika pannud kestliku arengu suunad. Eesmärgid on kõrged – alates Tallinna rohelisemaks muutmisest kuni suurema sihini, et aastaks 2035 oleks Tallinnas liiklussurmade arv ümmargune null.

Uurisime Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome osakonnas töötava linnaplaneerija Olari Kärmase käest, kuidas sõbraliku linnaruumi sihi suunas liikuda.

Kuidas muuta Tallinn jalgsi ja kergliiklusvahendiga liikujale turvalisemaks? Kui palju tööd selles suunas on tehtud, kui palju veel ees?

Jalakäijale ja ratturile liikumise turvaliseks muutmiseks ei ole muud lahendust kui sel eesmärgil tänavaruumi muutmine, sealhulgas kvaliteetsete rattateede ja kõnniteede väljaehitamine. Rattateede ja laiemate kõnniteede rajamiseks vajalik ruum saab tulla ainult autode ruumi arvelt.

Tallinnal on järgnevateks aastateks paigas plaan Tallinna rattastrateegia elluviimiseks ehk rattateede põhivõrgustiku väljaehitamiseks. See sisaldab kiirete lahendustena ajutiste rattaradade rajamist ja püsivaid lahendusi uute rattateede näol. Fookuses on eelkõige kesklinna põhivõrgustik ja selle ühendamine teiste linnaosadega, selles osas esineb praegu selgeid puudujääke. Kiireid lahendusi, nagu näiteks hiljuti valminud Toompuiestee lahendus, kus rajati sõiduteest pollaritega eraldatud turvalised rattarajad, on väga oluline vaheetapina teha, sest tänavate põhjalik rekonstrueerimine võtab aega. Selge on see, et senine rattastrateegia elluviimine oleks võinud tempokam olla, nüüd peame rattateede ehitamise kiirust tõstma.

Kui kõrgeks hindate hetkel Tallinna turvalisust jalgsi või rattaga liikleja jaoks?

Seis ei ole üldiselt kindlasti hea, aga juba rajatud eraldatud rattarajad või rattateed tagavad selle, et olukord muutub paremaks. Lähtume universaalse disaini põhimõtetest, mis kindlustab selle, et tänav ja laiemalt linnaruum on turvaline kõigile.

Kas olete ka ise kergliiklusvahendiga liikuja ja näete omast kogemusest, mida saaks paremaks muuta?

Igapäevased liikumised saan ise ilma jalgrattata teha – käin jala, sõidan rongi või trammiga või kasutan vajadusel renditõukeratast. Seda, mida paremaks teha, on väga palju, sest siiani on paljuski lähtutud vananenud autokesksest disainist, mis jalakäijat ega ka jalgratturit ei väärtusta. Siin aitavad ainult suured ja põhimõttelised muutused, et tänavad oleksid taas turvalised ja meeldivad ruumid.

On teil visioon Tallinnast aastal 2035? Oskate seda tulevikulinna kirjeldada?

Tallinnal on aastaks 2035 suurepärane arengustrateegia ning minu isiklik visioon haakub sellega hästi. Nüüd on oluline seda kõike tempokalt ellu viia. Tulevikulinnad on juba uuesti üles leidnud selle, mis vahepeal oli autokeskse planeerimise käigus kaotsi läinud – linn on küll tihe, kuid loodud on meeldiv keskkond koos olemiseks ja tegutsemiseks.

Kas linlane saab ise ka midagi ära teha, et linnaruumi turvalisemaks muuta?

Kindlasti saab! Just üksikisiku tasandilt peab tulema surve muutuste tegemiseks. Aktivistide ja ekspertide pikk väsimatu töö probleemide kirjeldamisel ja muutuste nõudmisel on kindlasti aidanud kaasa sellele, et muutused ka sünniksid. Kodanikuaktiivsust avalikus ruumis peaks isegi rohkem olema, siin ei tule eestlastele omane liigne tagasihoidlikkus tihtipeale kasuks. Hea näide viimasest ajast on autode kõnniteedel sõitmise ja parkimise üha süvenev probleem, tänuväärselt on aktiviste, kes on sellele teemale palju tähelepanu pööranud, muutusi nõudnud. Muuhulgas tänu neile on nüüd ka linn probleemi lahendamiseks jõulisemalt tegutsema asunud.

Eesmärgid on paigas

Vestlusest linnaplaneerijaga joonistub välja, et sihid on seatud ning nende suunas tuleb aktiivselt liikuda, et saavutada kompaktse linnasüdame ja eriilmeliste keskustega inimmõõtmeline, looduslähedane ja kõigile ligipääsetav linn. Ei tasu ka mainimata jätta, et iga inimene saab sõbraliku linnaruumi nimel ka ise palju ära teha.

Tallinna linn on oma strateegilised sihid sidunud ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Siht „Sõbralik linnaruum“ toetab järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamist:

Projekti Global Goals for Cities raames töötas Tallinna linn välja kava, kuidas kestliku arengu eesmärke Tallinna tulevikku kirjeldavasse arengustrateegiasse „Tallinn 2035“ ja selle seiresüsteemi integreerida.

Vaata, mida tulevik toob – https://strateegia.tallinn.ee/

Samast seeriast:
Loe veel: Kas tead, mida tähendab kestlik areng? Vaata siit ruttu järgi, sest varsti hakkad seda mõistet järjest enam kuulma!
Loe veel: Tallinn aastal 2035: uued võimalused ja paremad ühendused
Loe veel: PIILU TULEVIKU TALLINNA! Kas sellises pealinnas soovid tulevikus elada?
Loe veel: Millist muutust on rohepöördega seoses kõige enam vaja?
Loe veel: Kuidas hoida Eesti unikaalsust?
Loe veel: Mida kogukond sulle anda võib?
Loe veel: Kodu, mis algab tänavast: vaata, milliseks võib muutuda sinu kodukant