OLULINE KÜSIMUS | Kas lummetuisanud liiklusmärk lubab kiirust ületada?

 (97)
airBaltiku ja Neste kampaania
airBaltiku ja Neste kampaaniaFoto: Ester Vaitmaa

Nädala algus üllatas pärast mõningast sula paksu lumekasukaga. Raske ja kleepuva lume all ägavad nii teed, foorid kui ka liiklusmärgid. Mismoodi peab käituma, kui liiklusmärk on pähe saanud lumemütsi ja ei ole loetav? Kas see tähendab, et kui ei näe, siis ka ei pea järgima?

Lumme tuisanud liiklusmärk ei ole Eesti talves harv nähe, aga pole ka päris igapäevane. Kuna mõne arvates kehtib vaid nähtav märk, siis ongi justkui koht õigust taga ajada ja öelda “ma ei näinud, ma ei teadnud, ma pole süüdi.”

Võtame ühe analoogse olukorra: talvel ei ole tihtipeale teekattemärgistust näha ning seda ei saa seetõttu järgida. Mõte klapib hästi sellega, et nähtamatut liiklusmärki ei saa (ei pea) järgida. Nähtamatut teekattemärgist, olgu põhjuseks kulumine, lehed, tolm või lumi, ei ole võimalik ületada sel lihtsal põhjusel, et märgist lihtsalt ei eksisteeri.

Ometi püsib enamus liiklejatest ontlikult omal teepoolel ega püüa nähtamatust joonest üle astuda, sest ehkki nähtamatu, on see joon seal ju olemas. Liiklusmärgiga on veelgi lihtsam - ehkki lumme tuisanud, on see seal olemas. Ja kui me ise magamegi piirangu või info maha, siis suur osa navigatsioonirakendustest ütlevad, millise märgiga tegu.

Liiklus ei ole see koht, kus lolli järjepidevusega oma õigust taga ajada. On olulisi ja üldisi piiranguid - näiteks suurim lubatud sõidukiirus asulavälistel teedel ning asulas lubatud kiirus, aga sellele kõigele sekundeerib kohustus valida sobiv sõidukiirus ja sõidustiil ning kasutada tervet mõistust liikluses osalemiseks.

Seotud lood:

Võib olla tähistatud, aga ei pea

Kulunud või puuduv teekattemärgistus ei tähenda seda, et sellest tulenevaid nõudeid ei eksisteeri. Vastupidi, sõidurada tuleb hoida ka sellisel juhul, kui teekattemärgiseid ei ole. Sellest mõttest on lihtsam aru saada, sest teekattemärgised võivad üsna tihti olla raskesti märgatavad või sootuks nähtamatud ja kulumine on nende olemusse sisse kirjutatud. Teekatte märgistus ei ole vaidluse koht.

Lumme tuisanud liiklusmärk aga paneb inimesed vaidlema ja küsima: kui märk ei ole lume alt näha, siis kas ma ei pea seda järgima? Liiklusseadus ütleb: sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.

LOE LISAKS:

Sõnaühend "võib olla" on indikatsioon sellest, et sõidurada võib olla tähistatud, kuid ei pea seda alati olema. Ühest sõidurajast teise liikumine on manööver ka siis, kui teekattemärgist näha ei ole ning “nähtamatu” sõidurajaga peab arvestama sõiduki paiknemisel. Analoogselt tuleb suhtuda ka liiklusmärkidesse. Kui märki näha ei ole, siis ei tähenda see piirangu, kohustuse või hoiatuse puudumist.

Kes Tallinnas on sõidueksamit teinud, peaks mäletama “kurikuulsaid” kohti Nõmme väikestel tänavatel, kus lehtede ja posti vahele kavalalt peitu pugenud märk kehvamälulisi või tähelepanematuid juhihakatisi läbi kukutab…

Politsei eesmärk ei ole trahvida

Politsei- ja piirivalveameti Tartu patrulltalituse juht Alvar Pähkel ütleb, et päeva lõpuks on siiski tähtsaim, et igaüks meist jõuaks õhtuks koju, hoolimata sellest, kas liiklusmärgid on lumised, määrdunud või puhtad.

“Korrakaitsjate eesmärk ei ole lumme tuisanud liiklusmärkide nõuet eiranud roolikeerajaid esimese asjana karistada, vaid pigem juhtida tähelepanu teelõigul kehtivale liikluskorraldusele, piirkiirusele ja keeldudele. Kui keegi sihilikult kipub ilmaoludest tingitud lumemütsi liiklusmärgi peal kurjasti ära kasutama ning tähelepanelikkuse ja ettevaatlikkuse asemel põhjustab liiklusohtlikke olukordi, saab ja tuleb sellised juhid vastutusele võtta,” räägib patrulltalituse juht.

“Kui tuisuoludes heidetakse juhile siiski ette liiklusmärgi nõuete täitmatajätmist ning juht põhjendab seda liiklusmärgi mittenähtavusega, olgu selleks lumi, oksad või muu, on asjakohane teha ettepanek koos järelevalve teostajaga olud üle vaadata ja olukord fikseerida ning lasta õiguse üle otsustada näiteks kohtunikul,” sõnab Pähkel.

Tee lahti silmad ja lülita sisse mõtlemisvõime

Uljaks ei tasu minna. Maanteeameti hooldeosakonna juhtivinsener Rain Hallimäe hoiatab, et juba ainuüksi tihe lumesadu või -tuisk peaksid liikleja ettevaatlikuks tegema ja kiiruse vähendamisele mõtlema panema:

“Kui liikleja näeb keelava liiklusmärgikujulist osaliselt loetavat või ka loetamatut märki, peaks see eriti ettevaatlikuks tegema ning võimalikku ohtu tuleb hinnata märgi kuju järgi,” ütleb Hallimäe. “Lumesajus ei pea ja ei saa alati sõita 90 km/h, 70 km/h ega vahel isegi mitte 50 km/h,” lisab ta.

Tartu patrulltalituse juht Alvar Pähkel lisab, et ümbritseva tähelepanelik jälgimine aitab aru saada, milline nõue lummepeitunud märgil end peitis:

“Tänapäeval on mõnevõrra lihtsam - paljudel juhtidel kasutusel ka mobiilirakendused, mis kiirusepiiranguid tunnevad, autode navigatsioonisüsteemid teavad kiirusepiiranguid. See info ei ole õigusliku tähendusega, aga häda korral abiks ikka.”

Kuid tähtis on kogu ümbritsev keskkond. “Näiteks asulasse jõudmisest peaks juhile märku andma ning hoogu maha võtma sundima tihedam asustus, rohkem ristmikke. Niisamuti tasub meeles pidada, et kiiruspiirangud märgitakse maanteel selgelt nendesse kohtadesse, kus oht on suurem - näiteks kurvilisele teelõigule. Ja veelgi enam - kui liiklusmärk on lume või pori tõttu loetamatu, tuleb meelde tuletada, et liiklusmärgid on erikujulised siiski tagamõttega: ümargused on keelavad märgid, kolmnurksed hoiatavad ja nii edasi,” räägib Pähkel.

Lumine või määrdunud liiklusmärk ei anna õigust pigistada oma sõiduvahendist välja viimast ega sõita nagu sõge. “Pigem lasub liiklejal roll teavitada kas maanteeametit (telefonil 1510) või politseid teel asetsevatest ohtudest ja sõltuvalt olukorrast võib oht olla ka lume tõttu loetamatu liiklusmärk,” sõnab Pähkel.

Aga ennekõike tasub siiski mõelda, et kui juba liikluskorraldusvahend on tuisus nähtamatuks muutunud, siis samavõrd kehvaks võivad olla ka muutunud teeolud.

Selles olukorras on igal juhul kasulik hoogu alandada, sõiduki käitumist jälgida ning rahulikumalt ja ettevaatlikumalt liikuda. Ümbritsev liiklus ja keskkond annavad samuti vihjeid selle kohta, kuidas peab liiklema.

Kokkuvõtvalt

Liiklus on üks terviklik kogum erinevaid nõudeid, õigusi ja käitumist. Nagu teekattemärgistus, nii on ka liiklusmärgid halbade ilmaolude korral mõnikord rünnaku all. Aga iga liikleja teab, et märkide ja nõuete aluseks on päris elu, päris inimesed, päris elud. Liikluspiirangute tegelik eesmärk on säästa elusid, muuta liiklus turvalisemaks.

Õiguses kehtib põhimõte, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Sama loogika kehtib nähtamatuks muutunud liiklusmärkide puhul: liiklusmärgi mitte nägemine ei vabasta kohustusest seda järgida. Nõue ikehtib, sest nõude põhjus ei ole ju lume sisse peitunud.

Kas nõude rikkumise eest saab karistada - see on eraldi küsimus. Politsei ei ole väljas selleks, et kõiki iga hinna eest trahvida. Keerulistes oludes on esmane vahend ikkagi teavitus ja hoiatus. Aga hoolimatust ja ohtlike olukordade tekitamist ei saa tolereerida.

Enamasti peaks normaalne juht ümbruse järgi aru saama, mis nõue parajasti kehtib ja mis ta ümber toimub. Kui olukord on segane, siis tuleb kasvõi seisma jääda. Oma õiguse taga ajamine naeruvääristab ennekõike õigusenõudjat ennast.

Liiklus saab olla turvaline üksnes siis, kui igaüks meist selles mõistuspäraselt ja seadusi järgides osaleb.

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.