Ise kodus autode kallal nokitsemine pole enam nii levinud kui varem. “Vaevalt, et keskmine autoomanik ise piduri- või siduriõli taset kontrollima hakkab. Selleks puuduvad enamikel oskused ning tegelikult ka vajadus. Pigem on ikka nii, et kui mõni hoiatustuli armatuurlaual põlema hakkab, siis tuleks kindlasti asja uurida ja asjatundjate poole pöörduda,” selgitab Vane.

Tanel Kodusaar leiab, et auto talveks ette valmistamine ei ole alati hädavajalik, kuid samas ei ole ettevalmistamisega võimalik üle pingutada. “Loomulikult toimib korrapäraselt hooldatud auto eraldi ette valmistamata ka talvel, kuid suurem osa ettevalmistusi on ennekõike mugavuse, mõnel juhul kindlasti ka turvalisuse küsimus,” räägib Kodusaar.

Ühel meelel on mehed selles, et talveperioodi liiklusõnnetustes saab peamiselt süüdistada seda, et just juhid ei ole talveks valmis. Ning puudujääke rehvides või nende vahetamises.

Talvel on tee libe!

Talve hakul tuleb meelde tuletada, et tee on talvel libe! Ka siis, kui otseselt jääd ega lund teel pole, ei ole rehvide pidamine sama, mis suvel kuiva asfaldiga. Kui juht sellega ei arvesta, siis ei aita õnnetust ära hoida ei head rehvid ega ka kõige hoolikamalt talveks ette valmistatud auto.

“Esimene lumi ja libedus tulevad alati ootamatult. Kõige hullem on must jää, mida on juhil raske märgata. Kui sajab lund, siis käituvad juhid teisiti - sest lumesadu on näha ning muutuvate teeoludega arvestatakse seetõttu rohkem,” räägib Vane.

Vane sõnul tuleb unustada järsud kiirendused ja viimase hetke pidurdused, sõita tuleb rahulikult ja ühtlaselt, pidurdada ja kiirendada sujuvalt. Kindlasti tuleb sõiduks rohkem aega planeerida.
Talvistes oludes ei saa enamasti istuda autosse ja kohe sõitma hakata - aega kulub auto puhastamisele lumest ja jääst. Samuti ei ole liiklus alati sujuv ja sõidukiirused on väiksemad. “Aega tuleb varuda, siis püsib ka sõidustiil rahulikum ja talvistesse oludesse sobivam!” ütleb Vane.

Metsavaade pilvepiirilt

Rehvid, rehvid, rehvid - mustriga üle 3 mm

Õigeaegne rehvivahetus võib päästa suurest jamast. Vane tuletab meelde, et 1. detsembrist kuni 1. märtsini peab sõitma talverehvidega, mille mustri jääksügavus on üle 3 mm. “Tähele tasub panna, et see on miinimum, mitte soovitus,” märgib Vane.

“Kui sügisel rehvivahetuse ajal on rehvimuster juba kulumispiiri lähedale jõudnud, tuleks mõelda uute rehvide peale. Kui on selge, et rehvidega kevadeni ei sõida, siis on mõttekas need kohe välja vahetada,” soovitab Vane.

Kodusaar soovitab aga lisaks rehvidele teha autole enne talveperioodi ka korraliku pigipesu ning hoolduse. “Korralikult pigipestud auto külge jääb pori vähem kinni ning värsked õlid ja filtrid tagavad auto mootorile valutuma olemise suurte külmakraadide ajal tehtavate külmkäivituste korral,” räägib Kodusaar.

Müügijuhi sõnul kiputakse Eestis just sõitjateruumi õhu filtri ja kütusefiltri vahetuse vajadust alahindama. “Inimestele tundub, et need on tähtsusetud ja nende vahetust lükatakse järjest edasi. Seda muidugi siis, kui auto on nii vana, et enam margiesinduses hoolduses ei käi. Ja sellised “ise hooldatavad” on tegelikult enamus.

Suurte külmadega ostetakse kütusefiltreid nagu sooja leiba - eriti diiselmootoriga autodel koguneb filtrisse vett ja kui see külmub, siis auto ei käivitu. Võib kaasneda veel hullemaid probleeme,” räägib Kodusaar.

Kabiiniõhufiltri vahetus on aga osaliselt ka turvalisuse küsimus. “Kui õhufilter piisavalt läbi ei käi, siis on peaaegu võimatu auto aknaid uduvabana hoida. Värske sõitjateruumi õhu filter ning auto kabiini korralik kuivatamine enne miinuskraade on hea investeering - udu tekib palju vähem, kui üldse,” selgitab Kodusaar.

Nähtavus on kõige eeldus

Lisaks soovitavad Vane ja Kodusaar vaadata üle auto tuled. “Tuled peavad korras olema nii suvel kui talvel, aga talvel sõidame rohkem pimedal ajal ning seda tähtsam on korralik valgus. Lisaks lähi- ja kaugtuledele tuleb vaadata ka seda, kas sõiduki ääre- ja numbrituled põlevad, samuti pidurituled. ‘
Kui sõidukil on automaatselt sisse lülituvad päevatuled, siis halva nähtavuse korral ja talvistel hämaratel päevadel tuleks kasutada ikkagi lähitulesid, et autol põleksid ka tagumised ääretuled,” tuletas Vane meelde.

Kodusaar soovitab klaasipuhastajaid kord aastas - enne talve - vahetada. See on odavam, kui kriimustatud klaas või kehva nähtavuse tõttu juhtunud õnnetus. Säästureziimil võib kojamehi aegajalt korralikult sooja vee ja näiteks nõudepesuvahendiga pesta.

“See pesemine võib aidata väljavahetamist natuke edasi lükata. Hilissügisel ja talvel on teed tihti märjad ja eessõitva auto rataste alt paiskub üles veepihu, mis kojameestele kõvasti tööd annab,” selgitas Kodusaar.

“Kuna suurema osa informatsioonist võtab juht vastu silmadega, siis on oluline, et väljavaade oleks hea. Kui klaasipuhastajad ei tõmba esiklaasi korralikult puhtaks, siis on sügis väga õige aeg klaasipuhastajate väljavahetamiseks,” lisas Vane.

Sama oluline on ka klaasi puhtus seespoolt. Päikest on vähe, aga kui see paistab, siis küllalt madalalt ja enamasti ikka silma. Eriti autos suitsu tegevate inimeste esiklaasid on seespoolt ehmatavalt mustad.
Nähtavuse teemalistele ettevalmistavatele tegevustele pöörame palju tähelepanu, kuid mõistetavatel põhjustel on see lisaks rehvidele ja sõidustiilile tähtsuselt kolmas asi.

Siia kategooriasse liigitub ka klaasipesuvedelik. See on üks oluline asi, sest suvine klaasipesuvedelik ei kannata külma, jäätub ning võib tekitada kahju. Suvine vedelik tuleks välja vahetada enne miinuskraadide saabumist. Kõige lihtsam on see kiiresti ära kulutada ja siis talvine sisse valada.

Akuprobleemid

Kui vaadata, mis põhjustab autojuhile kõige rohkem probleeme suurte külmade ajal, siis on see muidugi autoaku. “Kui temperatuur kukub allapoole 20 kraadi piiri, siis tullakse pahurate nägudega akusid ja nn krokodille nõudma,” räägib Kodusaar.

Tõenäoliselt keegi ise akut kontrollima ei hakka ja ilmselt pole selleks ka vajadust. “Kui aku tööiga hakkab lõppema ja mõnel hommikul on vaevu mootori käima vedanud, siis pole enam mõtet venitada ja tasuks pöörduda spetsialistide poole,” soovitab Vane.

Kodusaar lisab, et akule kõige koormavam on pidevalt lühikeste otste sõitmine ja palju külmkäivitusi. “Vähemalt kord paari nädala jooksul võiks autoga minna pikemale ringile. Paar tundi sõitu on juba piisav, et aku täis laadida,” annab Kodusaar nõu.

Lisaks võiks sügisel vaadata üle, ega akuklemmid oksüdeerunud pole - kehva kontakt aku ja auto vahel soodustab ka alalaetust,” õpetab Kodusaar.

Kordamine on tarkuse ema

Lisaks soovitavad mehed järgida ka igal aastal nämmutatav - lukud ja tihendid – lukke tuleb aegajalt õlitada ning luukide tihendeid tuleb määrida silikooniga - siis ei jäätu tihendid nii lihtsalt luugipleki külge.

“Tähelepanu ja õli võiks jagada ka sellele lukuosale, mis ust auto kere külge fikseerib. Talvel näeb aegajalt sõitmas juhte, kelle uks ei jää kinni ja nad sõites seda ise sisse poole tõmbavad. Õigeaegne hoolitsemine oleks siin võibolla aidanud,” märgib Kodusaar.

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.

LOE LISAKS:

Jaga
Kommentaarid