Millest sõltub suurim lubatud sõidukiirus

Suurim lubatud sõidukiirus on seatud konkreetse tee omaduste järgi ideaaltingimustes: kui ilm on ilus, nähtavus hea, haardetegur tagatud. Aga isegi siis ei tähenda see, et selle kiirusega sõitmine alati turvaline on.

Piirkiirus mingil teelõigul sõltub väga paljudest asjadest - tee laius, teekatte kvaliteet, kõrvalteedega ristumiste hulk, liiklussagedus, loomade käigurajad, kurvide arv ja nende diameeter, asustustihedus, ja palju muudki. Eestis on asulavälistel teedel üldine suurim lubatud piirkiirus 90 km/h, mida piiratakse vastavalt vajadusele.

Liiklusseadus ei sunni sõitma suurima lubatud kiirusega

Liiklusseadus ütleb, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, ületamata suurimat lubatud kiirust. See tähendab, et (lubatud piirkiirust ületamata) on juht see, kes valib sobiva sõidukiiruse. Juhid on erinevad, juhtide oskused on erinevad ja sõidukid on erinevad. Aga nad kõik osalevad korraga samas liikluses. Igaüks valib sõidukiiruse ise ning see on enamasti sama õige, kui kaasliiklejate valikud.

Liiklusseadus ütleb ka, et sõidukiiruse valikul peab juht arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

LOE LISAKS:

Vajaduse korral peab vähendama kiirust ning isegi seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb

Siin on üks oluline nüanss, mida enamik ilmselt ei tea: sõidukiirus tuleb kaugtuledelt lähituledele üleminekul viia vastavusse uue nähtavusulatusega. Teisisõnu, pimeda ajal tuleb lähituledega sõita aeglasemalt kui kaugtuledega.

Kriteerium on sama: juht peab suutma seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires. Mõtle sellele, kui järgmine kord libedal ja pimedal maanteel maksimaalset sõidukiirust taga ajad.

Suurim lubatud kiirus ei ole alati turvaline

Kui mängu tuleb vihm, udu, libedus, pimedus, lumesadu või misiganes muu faktor, peab juht arvestama sellega, et isegi suurim lubatud kiirus ei pruugi olla turvaline. On ju loogiline, et enne pimedat kurvi võetakse kiirust maha, isegi kui kiirusepiirangu märki eraldi seal ei ole. See on koht, kus juht peab mõtlemisvõime sisselülitatuna hoidma ja ise adekvaatsed juhtimisotsused tegema.

Nagu järsus ja pimedas kurvis tuleb kiirust maha võtta, peab aeglustama ka muude ohtude korral - jalakäijad-jalgratturid teel, metsloomad, nähtavust halvav paduvihm või udu. Tihe lumesadu ja libedus käivad samuti siia alla.

Need kõik on faktorid, mida üldine piirkiirus - maanteel 90 km/h - arvesse ei võta, kuid mis mõjutavad väga oluliselt seda, mis kiirusega on mingis kohas turvaline sõita.

Kaasliiklejal on võrdne õigus sõidukiirust valida

Õige sõidukiiruse valimine muutub elu ja surma küsimuseks talvel. Isegi suurtel põhimaanteedel võib olla vajalik liigelda palju aeglasemalt lubatust. Ja enamasti ongi madalama sõidukiiruse valimine igati õige tegu, isegi tervitatav!

Kiilasjääga kaetud maanteel 40 km/h tunnikiirusega sõitmine pole häbiasi! Aeglasemalt sõitmine ei ole põhjendamatu, kui seda nõuavad teeolud. Sinu kaasliiklejal on sinuga võrdne õigus valida jõukohane sõidukiirus.

Liiklus ei ole see koht, kus ennast teostada, demonstreerida või oma sõiduoskusi välja elada. Ja kindlasti ei ole sina see, kes on pädev ja adekvaatne hindama seda, mis kiirusega keegi teine parajasti sõita võib.

Millal aeglasem on liiga aeglane?

Liiklusseadus ütleb, et juht ei tohi põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid. Millal on see hetk, mil piirkiirusest aeglasem sõitmine on põhjendamatult aeglane? Halvimal juhul võib põhjendamatult aeglaselt sõitmise eest trahvi saada, isegi kui see ei tekita liiklusohtu.

Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe selgitab olukorda: “ Aeglaselt sõitmine võib olla liiklusseaduse mõttes põhjendamatult aeglane ikkagi olukorras, kus liiklus on juhi käitumise tõttu selgelt takistatud.

Ühtlase, piirkiirusest väiksema kiirusega liikumist ei loeta põhjendamatult aeglaseks sõitmiseks, kui see on vajalik teeolude ja juhi oskuste või sõiduki tõttu.”

Tikerpe toob elulise näite: “Teel võib ju liikuda ka masin, olgu see traktor või teehooldusmasin, mille lubatud maksimaalne või töökiirus jääb maanteel üldiselt kehtestatust tunduvalt väikemaks.”

Eriti talvistes oludes võib ette tulla, et lubatud piirkiirusest peabki aeglasemalt sõitma. Kalmer Tikerpe sõnul on ohutuse mõttes küll oluline see, et lubatust aeglasema sõidukiiruse valija hoiaks seda sõidutempot ühtlaselt, arvestaks kiiremini liikujatega ja lubaks tagant tulijad võimaluse korral mööda.

Kokkuvõtvalt

Seega, vali teeoludele vastav kiirus, isegi kui see on väiksem suurimast lubatud sõidukiirusest. Ära mine närvi ja ära lase oma egol pihta saada, kui teised ongi kiiremad.

Kui üldine liiklusvool on kiirem või kui kaasliiklejaid on selja taha kogunenud paras kolonn, tõmba aeg-ajalt kõrvale ja lase nad mööda.

Kui teeolud on karmid ja kogemus vähene, jäta auto hoopiski koju ja liigu ühistranspordiga - peaasi on see, et kõik tervena sihtkohta jõuaksid.

Suurim lubatud sõidukiirus on:
  1. asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis;
  2. asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis;
  3. jääteel 10–25 kilomeetrit tunnis või 40–70 kilomeetrit tunnis, kui jää paksus on kuni 50 sentimeetrit. Jää paksusel üle 50 sentimeetri on suurim lubatud sõidukiirus 70 kilomeetrit tunnis;
  4. pukseerimisel 50 kilomeetrit tunnis;
  5. pukseeritava seadme veol 25 kilomeetrit tunnis;
  6. õuealal 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega;
  7. bussil 60 kilomeetrit tunnis, kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas asuvatel istmetel istuvad sõitjad;
  8. veoautol 60 kilomeetrit tunnis, kui veoauto kastis on veost saatev või veose järele minev isik või kui veoautot kasutatakse kaitseväes ja Kaitseliidus inimeste veol;
  9. mopeedil 45 kilomeetrit tunnis;
  10. liikurmasinal 40 kilomeetrit tunnis;
  11. pisimopeedil 25 kilomeetrit tunnis;
  12. tasakaaluliikuril 20 kilomeetrit tunnis;
  13. maastikusõidukil 50 kilomeetrit tunnis

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.