KÜSITLUSE TULEMUSED | Eesti autojuhid usaldavad juhiabisüsteeme küll, aga iseennast veel rohkem

 (16)
Need, kes usaldavad juhiabisid, on ühtlasi altimad neid pimesi usaldama ja siin on risk, et jäädes lootma juhiabisüsteemile, laseb juht oma tähelepanul hajuda, ja tegeleb roolis kõrvaliste asjadega.
Need, kes usaldavad juhiabisid, on ühtlasi altimad neid pimesi usaldama ja siin on risk, et jäädes lootma juhiabisüsteemile, laseb juht oma tähelepanul hajuda, ja tegeleb roolis kõrvaliste asjadega.Unsplash

Möödunud nädalal küsisime kuus küsimust iseoskavate ja isemõtlevate autode kohta. Reedehommikuse seisuga oli küsitlusele vastanud 1710 inimest. Selgub, et isejuhtivate autode tulekut ei oodata ning kõige populaarsemad juhiabid on parkimisandurid.

Liiklemine talvisel ajal on väljakutse nii juhile kui ka autodele. Kuna isegi uuemate autode juhiabisüsteemid ei oska veel muutuvate teeoludega arvestada, peavad juhid olema palju ettevaatlikumad ja tähelepanelikumad.

Näiteks automaatne hädapidurdus ja pikivahe hoidmise süsteemid ei tunne libedust ära. Auto isetegevused talviselt libedal teel ei pruugi olla piisavad sõiduki peatamiseks.

Probleem on selles, et moodsama lisavarustusega autode juhid võivad jääda liiga palju lootma auto juhiabisüsteemidele. Küsitlus näitab, et juhid pigem usaldavad juhiabisüsteeme ning nende meelest on juhiabisüsteemidest on pigem kasu kui kahju.

Kolm populaarsemat juhiabi

Kõige rohkem on küsitlusele vastatud, et autod on varustatud parkimisandurite (17%), tagurduskaameraga (12%) ning kohanduva kiirushoidikuga (12%). Kuna adaptiivse kiirushoidikuga üldiselt kaasneb ka automaatne hädapidurdus, siis on selle olemasolevaks märkinud 11% vastanutest.

Üllatavalt vähe (2%) on uue auto ostmisel lähtunud põhimõttest, et valitakse võimalikult vähe lisavarustust ning üllatavalt vähestel vastajatel (4%) on vanem auto, millel nimetatud juhiabisüsteeme ei ole.

Seotud lood:

Nende kahe madala protsendi taga võib küll olla seegi, et parkimisandurid on autodel saadaval juba pikka aega ning tegemist ei ole erilise lisavarustusega.

LOE LISAKS:

Lootsime küstlusega saada informatsiooni inimeste suhtumise kohta juhiabisüsteemidesse: kuna uue auto ostjad küsitluse tulemuste järgi teadlikult lisavarustuse hulka vähendanud praktiliselt ei ole, siis võib arvata, et juhiabisid peetakse ikkagi pigem vajalikuks.

Sama trendi näitab ka teine küsimus juhiabide kasutamise kohta, kus ainult 4% vastanutest märkis, et kasutavad juhiabisid väga vähe ning ainult 2% on tundnud, et juhiabid pigem segavad. Siin ootasime mõnevõrra suuremat protsenti.

Vähem levinud juhiabid

Vähem on autod varustatud ristuva liikluse tuvastussüsteemiga (4%), jalakäijate ja jalgratturite tuvastusega (5%), 360 kraadi kaameraga (3%) ja külgedel asuvate parkimisanduritega (5%), mis on seletatav sellega, et need leiab tavaliselt kallimate autode küljest.

Reahoidja (8%), pimenurgaandur (7%) ja automaatne kaugtulede lülitus (10%) moodustavad nö keskmise grupi. Sama lisavarustust mõistetavalt ka kasutatakse vähem, kuid kerge langus reahoidja kasutamisel näitab, et leidub inimesi, kelle autos seade on, aga seda ei lülitata sisse.

Lisavarustuse kasutamise küsimuse vastustes on näha väikest tõusu parkimisandurite ja automaatselt lülituvate kaugtulede kasutamises, samuti ka kohanduva kiirushoidiku ning tagurduskaamera kasutamises. Kasv on küll mikroskoopiline, aga kinnitab seda, et tegemist on populaarsemate juhiabidega.

Kas juhiabid hoiavad õnnetusi ära?

54% vastanutest ütleb, et juhiabid ei ole õnnetusi ära hoidnud ja 46% ütleb, et juhiabid on mõne õnnetuse ära hoidnud.

See viimane on väga suur protsent, sest võimaldab järeldada, et pea poolel vastanutest on juhiabidest päriselt kasu olnud ja see omakorda on parim põhjendus sellele, miks neid autodele vaja on. Juhid on ekslikud ja juhtide tähelepanu on kerge hajuma. See on see koht, kus juhiabid tulevad appi.

Õhku jääb siiski küsimus, mis täpselt on nende vastajate mõtte taga, kes ütlesid, et juhiabid ei ole õnnetust ära hoidnud? Kas siin on koht, kus näha juhiabisüsteemide ekslikkust või midagi muud?

LOE LISAKS:

See küsitlus ei pretendeerigi mingile teaduslikule täpsusele, kuid mõtlemisainet tulevikuks on siin küll - kas nendel juhtidel ei olegi ohtlikke olukordi ette tulnud või on seal taga mingi protsent ka selliseid situatsioone, mis lõppesid mõne liiklusõnnetusega.

Juhiabisüsteeme usaldatakse

61% vastanutest märkis, et nad usaldavad juhiabisüsteeme ja vaid 39% ei usalda. Abide usaldamine on osaliselt seotud sellega, et juhiabisüsteemid on õnnetusi ära hoidnud.

Kui panna mitteusaldamine konteksti nende umbes poolte vastajatega, kes märkisid, et juhiabisüsteemid ei ole õnnetust ära hoidnud, siis võib järeldada, et vähemalt mingi osa olukordadest, kus juhiabid ei hoidnud õnnetust ära, on lõppenud õnnetusega ja see peegeldub osaliselt faktis, et juhiabisid ei usaldata.

39% mitteusaldamise protsent on väga kõrge ja näitab igal juhul seda, et juhiabisüsteemide töös on puudujääke. Kas need puudujäägid on süsteemide algelisus või segadusse sattumine justnimelt talvistest oludest, jääb igaühe enda mõelda.
Mitteusaldajate protsent on alla poole, kuid mitte märkimisväärselt. Pigem tuleb seda lugeda heaks näitajaks osas, mis puudutab juhtide tähelepanu ja valmisolekut ise juhtimisega tegeleda, halb näitaja aga teel maailma, kus autod hakkavad isejuhtimisega tegelema.

Need, kes usaldavad juhiabisid, on ühtlasi altimad neid pimesi usaldama ja siin on risk, et jäädes lootma juhiabisüsteemile, laseb juht oma tähelepanul hajuda, ja tegeleb roolis kõrvaliste asjadega.

Kuid tehnika areng ei ole veel tasemel, mis võimaldaks osa tähelepanust või juhtimisest automaatsetele süsteemidele üle anda. Nagu nimetuski ütleb, need on juhiabid, mitte isejuhtimine. Seda peab alati meeles pidama.

Isejuhtimist ei oodata

26% vastanutest ootab isejuhtivate autode tulemist ja 74% ei oota. Ehk siis iga neljas vastanu ootab isejuhtivate autode saabumist. Inimene on harjumuste ori ja tahab ise rooli keerata ja pedaale sõtkuda isegi siis, kui tehnika võimaldab seda mitte teha. See on osaliselt kindlasti alateadlik soov olukorda ise kontrollida.

Auto on eestlase jaoks miski, mis annab vabaduse minna täpselt sinna, kuhu vaja, ja teha mis vaja, ning kui auto ise teekonda planeerib ja kohale sõidab, siis tekib tunne justkui oleks mingi osa oma loomusest ja vabadusest kellegile ära andnud.

See trend jääb ilmselt püsima ka siis, kui isejuhtivad sõidukid päriselt kohal on ja isegi siis, kui need keskmisest juhist juhtimisega paremini ja turvalisemalt hakkama saavad. Kuna kordamine on tarkuse ema, siis tuleb veel kord raiuda, et seni kuni autod aga ise juhtida ei oska ja ei saa, tuleb kõigil juhtidel arvestada, et juhiabisüsteemid on mõeldud juhti abistama, mitte asendama.

Eriti talvel tuleb see valusalt välja, kui suvel ideaalselt toimiv pikivahe või hädapidurdus on piisavad õnnetuse ära hoidmiseks, aga talvel jäävad liiga lühikesteks.

Kokkuvõttes võib öelda, et meie autojuhtidel on kõige olulisem - mõistus - standardvarustusena roolis alati kaasas. Juhiabisid usaldatakse, aga mitte üleliia. Neil lubatakse end abistada, ent kriitilises olukorras loodab valdav osa juhte siiski oma oskustele. Ja isejuhtivad sõidukid võime jätta tulnukatele - me tahame roolis ise vastutada.

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.