PANGE TÄHELE | Kui teedel kuulutatakse välja rasked ilmaolud, tuleb seda hoiatust kindlasti järgida

 (49)
PANGE TÄHELE | Kui teedel kuulutatakse välja rasked ilmaolud, tuleb seda hoiatust kindlasti järgida
Foto: Argo Ingver

8. detsembril kuulutas Maanteeamet Lõuna-Eesti kõrvalteedel välja rasked ilmaolud. Tegu on hoiatusega, mida igal liiklejal tasub järgida, võttes appi kõik oma teadmised turvalisest liiklemisest. Lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla selgitab, miks on vajalik ekstreemsetest ilmaoludest liiklejaid teavitada.

Paar korda aastas tekib Eestis olukord, kus maanteeamet peab välja kuulutama rasked ilmaolud. Autojuhi jaoks tähendab see hoiatus tähelepanu koondamist ainult - ja ainult! - turvalisele sõitmisele. Kui võimalik, peaks oma sõidu aga üldse edasi lükkama.

Maanteeameti lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla selgitab, et rasked ilmaolud on ilmastikutingimused, mille puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

  • katkematu lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 10 cm lund nelja tunni jooksul;
  • lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 5 cm lund nelja tunni jooksul, kui samaaegselt on tugev tuul puhanguti üle 12 m/s ning lumi tekitab ohtlikud tuisuvaalud üle lumekihi kriitilise paksuse;
  • sajab jäävihma või tekib jäide korraga suurele pindalale ja tekitab ohtlikult libeda olukorra kus haardetegur ei vasta nõuetele;
  • muu ilmastikutingimustest tingitud olukord, kus kehtestatud seisundinõuete tagamine võib olulisel määral olla raskendatud.

Otsus sünnib kaalutletult

Seotud lood:

“Raskete ilmaolude teate ettevalmistamisel peetakse teehooldajaga nõu ja otsus rasked ilmaolud välja kuulutada tehakse üldjuhul ühiselt, “ kirjeldab Hannes Vaidla tööprotsessi.

Rasked ilmaolud piirkonnas, teel või teelõigul tuvastatakse teede seisukorra ja ilmaprognoosi jälgimisel järgneva info alusel:

  1. Riigi Ilmateenistuse ohtliku ilma hoiatus ja teeilma prognoos;
  2. teeilmajaamade andmed;
  3. teekaamerate pildid;
  4. hooldesõidukite GPS andmed;
  5. teehooldaja selgitus olukorra ja rakendatavate meetmete kohta.

Piirkonnas, kus on välja kuulutatud rasked ilmaolud, peavad liiklejad arvestama, et teehooldajatel kulub hooldetöödeks rohkem aega kui tavaoludes ning planeerima vastavalt oma igapäeva liikumisi kuni raskete ilmaolude lõppemiseni.

HannesVaidla nendib, et kõige olulisem ongi siin tegelikult liiklejate teavitamine ning nende käitumine sellises olukorras. Raskeid ilmaolusid kuulutatakse välja ainult hädavajadusel, olukorras, kui loodusjõud on inimesest tugevamad ja ei lase teehooldajatel reeglipäraselt tööd teha.

“Kindlasti ei tähenda raskete ilmaolude väljakuulutamine, et hooldustöid lükatakse edasi või tehakse vähem. Otse vastupidi, sellises olukorras kaasatakse kogu võimalik ressurss,” lisab ta.

“Räägime seda korduvalt, ent ka siin tahaks lisada, et talvel on ilma- ja teeolud muutlikud ning liiklejad peavad valima õige sõidukiiruse ja -stiili. Kui kuulutatakse välja rasked ilmaolud, siis tasub võimalusel raskete ilmaoludega piirkondi või teid vältida ja sõitma mitte minna.”

Teehooldemasinad on kogu aeg väljas

Raskete ilmaolude välja kuulutamine paneb ka teehooldajatele suure vastutuse. Teid hooldatakse vähemalt samas mahus ressurssidega ning võimalusel kutsutakse appi lisajõud ja täiendav talihooldetehnika.

“See millist teehooldust teostatakse, sõltub konkreetselt sellest, millisel põhjusel on rasked ilmaolud välja kuulutatud. Tööd jätkuvad niikaua, kui ilmaolud on stabiliseerunud, nõutav tee seisunditase on saavutatud ja rasked ilmaolud on lõppenuks kuulutatud,” selgitab Hannes Vaidla.

Tüüpõnnetused raskete ilmaolude ajal

Kõige rohkem juhtub ekstreemsete (jäävihma ehk jäite puhul) oludega teelt väljasõite, kuna teekatte haardetegur on madal. Samal põhjusel juhtub rohkem ka tagant otsasõite, sest libedaga on keeruline hinnata auto peatumisteekonna pikkust.

Olenemata korralikust libeda- ja lumetõrjest tuleb arvestada, et teeolud on pidevas muutumises - lumi ja vihm sajavad ikka omasoodu, ja tuisk tekitab lumevaalud kõikjale, kus tuul vähegi vabamalt puhuda saab. Ka nähtavus on neis tingimustes reeglina kehv.

Autojuht peab ühtviisi tähelepanelik olema nii maanteel kui asulasisestel teedel. Ristmikud, peale- ja mahasõidud, fooride esised alad on kohad, millele lähenedes tuleb aegsasti sõidukiirust vähendada.

Nagu öeldud - kõige parem liikleja raskete ilmaolude ajal on oma sõidu edasilükkav liikleja ent kui seda teha ei saa, on abiks mõtestatud, ennetav, sujuv ja teistega arvestav sõiduviis.

Jalakäija peab end tegema nähtavaks ja järgima reeglit “üheksa korda vaata, üks kord ületa teed”, sest autojuht ei pruugi suuta õigeaegselt reageerida, ja kui ka reageerib, on sõiduki pidurdusteekond libedaga tavapärasest pikem.

Iga liikleja saab anda oma panuse

Raskete ilmaolude info jõuab liiklejate kaasabiga kiiremini teehooldajate ja Maanteeametini, kui teada üht olulist numbrit: 1510 on Maanteeinfo tasuta lühinumber, kuhu võib alati helistada ning anda teada maanteedel toimuvast.

Raskete ilmaolude väljakuulutamise ja lõpetamise kohta saab aga infot juba tuttavatest kanalitest: portaalist tarktee.ee, kogukonna liiklusrakendusest Waze, Maanteeameti kanalitest, ka Riigi Ilmateenistuse kaudu.

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare