KÜSITLUSE TULEMUSED | Juhtide hinnang iseendale talvistes oludes: autod on korras, rehvid on pigem head ning juhid on pigem ettevaalikud

 (21)
Metsanurga teerist
Foto on illustreeriv.Foto: Argo Ingver

Möödunud nädalal palusime teil hinnata, mil määral olete erinevate teie ja teie auto kohta käivate väidetega nõus. Iga väite taga on oluline nüanss, mis talvistes oludes liiklemise turvalisuses suurt rolli mängib.

Tuhande vastaja isiklikust vaatenurgast antud hinnang näitab, et üldiselt on asjad hästi - autod on korras, rehvid on pigem head ning juhid on pigem ettevaalikud. Kuid samas leidub kübeke jäärapäisust - autot koju keegi naljalt ei jäta.

Kolmveerandil vastajatest on rehvid head

Talvise liiklemise turvalisuse A ja O on korralikud rehvid, seepärast palusime hinnata, mil määral nõustute väitega, et teie auto rehvid on väga korralikud. 73% vastanutest nõustus, et nende autol all olevad talverehvid on väga korralikud või nõustus sellega peaaegu.

Juhin tähelepanu sellele suhtarvule. Kui möödunud korral küsisime auto lumest puhastamise kohta, siis oli samuti neljandik need, kes tunnistasid, et nad liiklevad lumemütsiga, aga 78% märkis, et nende autod on alati lumest puhtad.

Toonase küsitluse tulemus näitas, et ¾ vastanutest on korrektsed ja hoolivad, ¼ ehk veerand on need, kelle hoolimislävi on ilmselt madalam kui normaalseks võib pidada. Seekord valis rehvidele hinnangut andes 20% vastanutest kesktee - ei saa nõustuda väitega, et rehvid on korralikud, aga natuke tahaks nõustuda ka.

Seotud lood:

LOE LISAKS: KÜSIMUSTIK | Tõsise talve teeolud ehk kuidas olete saanud libeduse, vihma ja muutuvate oludega hakkama?

Tegelikult ei ole tähtis, miks sõidetakse kehvade rehvidega või sellistega, millele hinnangu andmisel peaks valima kesktee - tahaks aga ei saa öelda, et rehvid on korralikud. Tublid on need, kelle autol on all korralikud talverehvid.

Korralik rehv on esimene garantii talvel, et oleks võimalus nii endale kui teistele turvaliselt sihtkohta jõuda ja teel ettetulevaid ootamatusi lahendada. Mistahes majanduslikud või viitsimise kategooriasse liigituvad vastuväited korralike rehvide tarbimisele ei ole pädevad. Rehvid peavad olema korralikud.

Libisemisse sattuva autoga osatakse toime tulla

Üle poole (58%) vastanutest nõustusid täielikult või peaaegu väitega, et nad oskavad libiseva autoga toime tulla. Ühest küljest on see vähe, sest praktiliselt iga teine juht ei ole siiski kindel, kas ta suudab auto libisemisega hakkama saada.

Kuid samas vaid 10% vastanutest märkis, et nad ei oska üldse või peaaegu üldse libiseva autoga toime tulla, ligi kolmandik juhtidest jäi kahevahele.

Libisemine ongi väga suhteline mõiste ning libisemisi on erinevaid. Põhimõtteliselt on libisemine midagi sellist, mis sõltub konkreetsetest asjaoludest ja see lubab teatava kõhkluse lugeda positiivseks näitajaks.

Ka oskaja ning hea juht võib kohtuda sellise libisemisega, mida enam kontrollida ei ole võimalik - kui on tehtud valed valikud sõidukiiruses või järeleandmised rehvides, siis ei suuda ka parim rallisõitja autot teel hoida.

Need kümme protsenti, kes väitega ei nõustunud, peaksid aga kindlasti libisemisega toime tulemist harjutama.

Palupera teeolud Foto: Argo Ingver

Jälle see peaaegu neljandik

Kolmas väide piirkiirusega sõitmise kohta oli väikese nipiga. Nimelt küsisime tagurpidi ja positiivne oli hoopiski mittenõustumine. Välja joonistus huvitav mustrikordus - jälle umbes neljandik (22%) vastanutest on need, kes igal juhul lubatud kiirust taga ajavad.

Piirkiirus ei ole mingi inimõigus, millega peab saama sõita. Eriti talvised teeolud on väga ettearvamatud ning ka ümbritsev keskkond on nõudlik. Seetõttu ei pruugi suurim lubatud kiirus olla ei turvaline ega mõistlik ja selle taga ajamine on jabur.

Kas see neljandik on needsamad, kellel ei ole korralikke rehve ja kes auto lumest puhastamist tähtsaks ei pea? Või on see neljandik lihtsalt see hulk inimesi, kes võimaluse korral mingis vallas olulist tegemata jätab? Põnev küsimus, kas pole.

Üle kolmveerandi autodest on tehniliselt heas korras

86% nõustus väitega, et nende auto on tehniliselt korras või nõustus sellega peaaegu. Seega siin on suhe natuke erinev muidu terendavast suhtest veerand-kolmveerand. Aga samas ei ole see tulemus nüüd nii kaugel, seega tinglikult paneme samasse patta ikkagi.

Õnneks ainult 6% leidis, et nende auto ei ole tehniliselt heas korras ning 8% oli kahevahel. Need numbrid on igati rõõmustavad ja annavad põhjust hinnata, et autode tehnoseisundiga on asjad pigem hästi.

Tavaline autoomanik ei ole spetsialist ning ei peagi teadma kõike, mis autol häda. Aga kui antav hinnang on pigem positiivne, saabki siit järeldada, et vähemalt üritatakse autot tehniliselt heas korras hoida.

Võib arvata, et kui ka puudusi on, siis mitte teadlikult ignoreeritavad ning lootus on, et need tulevad välja järgmises hoolduses või tehnoülevaatusel. Ja siis tehakse korda.

Kõrvalised tegevused paeluvad

58% vastas, et roolis olles tegelevad nad ainult juhtimisega. 28% vastanutest on peaaegu juhtimisele keskendunud. Ilmselt on siin nii, et vahest miski röövib tähelepanu, aga üldiselt ollakse korrektsed.

Kõrvalised tegevused on need, millele liikluses üldse mitte mingit kohta ega ruumi ei ole. Kogu liiklus toimib selle pinnalt, et juhid märkavad enda ümber toimuvat ja keskenduvad. Ainult nii saab ootamatustele adekvaatselt reageerida ning teise nurga alt - liiklusviisakust ei saa olla, kui kõik omas mullis kulgevad.

LOE LISAKS:

5%, kes märkisid, et nad eriti juhtimisele ei keskendu, võiksid tõsiselt peeglisse vaadata. Vaevalt, et need on edukad ja toredad inimesed, kellel on käed-jalad tegemisi täis. Hoolimatust suhtumisest võib pigem järeldada, et need on inimesed, kes ei suuda oma aega ja tegemisi planeerida. Sellised ei saa ka edukad olla, kas pole?

Lõviosa on enesekindlad

Vahepalaks saab rääkida ka positiivsetes toonides. Kokku 83 % vastanutest hindavad, et nad oskavad liiklussituatsioone ette näha ja tajuvad enda ümber toimuvat. Neist pool küll kõhkleb veidi, aga lõpptulemus on ikkagi hea. Nii peabki.

Samas … kas enesehinnang on kõrgem, kui tegelik oskuste ja võimete tase? Ülehindamine, mistahes aspektis, on just see, mis probleeme tekitab. Kas enda ümbritseva tajumise ja ettenägemisvõime osas enesekindel inimene on see, kes läheb liiklusesse kehvemate rehvidega, näpib mobiiltelefoni ja kihutab?

Seda me täpselt ei tea ja see on mõtlemise koht. Aga positiivne suhtumine on vähemalt hea algus, sest see loob pinnase õppimisvõimele. Kui selline inimene eksib, siis saab pihta eneseuhkus ja see on üks tugevamaid mootoreid … vigadest õppimisele.

Metsanurga teerist Foto: Argo Ingver

Enamus oskab libedaga liigelda

Peaaegu kolmveerand vastanutest (70%) teab, kui pikk on auto peatumisteekond libedal. Kas need (73%) on need, kes asuvad talvel teele tavalisest varem, et ei peaks kiirustama ja saaks teeoludele vastava kiirusega sõita? Ilmselt on tegemist sellesama kolme neljandikuga (75%), kes teavad kuidas libedal liigelda.

See oleks loogiline, sest kõik on omavahel seotud. Kui inimene teab, kuidas libedal liigelda ja kui pikk on auto peatumisteekond erinevatel teekatetel, siis ta lihtsalt asubki varem teele. Kõik need nimetatud koos ja igaüks eraldi on normaalsus. Nii peaks olema! Tubli kolmveerand! Ülejäänud taas vaadaku peeglisse, vajadusel harjutatagu ja õpitagu.

Ilmselgelt on see normaalne kolmveerand ka need 75%, kelle autodega ei ole mingeid jamasid. Siin võiks öelda, et kõik toimib nagu kellavärk - nii juht kui auto. Samas on enamus vastajatest (taas kolmveerand!) (75%) on kangekaelsed iga ilmaga liiklejad, sest isegi väga raskete teeolude korral autot koju ei jäeta ning ühistranspordiga ei liigelda.

Kui olud on väga halvad, siis võiks ikkagi auto koju jätmist kaaluda, sest nii toimiks liiklus ilmselt rahuldavamalt. Küsitluse põhjal jäi 40% vastajatest oma hinnangus kahevahele ja pisut üle viiendiku (22%) leidsid, et liiklus ei toimi või peaaegu ei toimi.

Eks see ole meie kõigi ühine asi, et liiklus toimiks ja oleks turvaline.

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.