"Maailm on sisenenud väga turbulentsesse ajastusse. Eestit otseselt puudutavad julgeolekualased väljakutsed pigem muutuvad lähiaastatel tõsisemaks. Seepärast on paradoksaalne, et Eesti välisteenistuses on täna umbes sama palju või isegi vähem diplomaate kui 2003. aastal. Samuti on ka välisministeeriumi eelarve osa riigieelarves väiksem kui 13 aastat tagasi, enne meie liitumist Euroopa Liidu ja NATOga," ütles Mihkelson.

"Täna on väga aktuaalne rääkida ohtude heidutamisest. Samas on selge, et just diplomaadid mängivad äärmiselt olulist rolli meie julgeoleku tagamiseks vajaliku rahvusvahelise keskkonna kujundamisel nii suhetes liitlaste kui kõigi teistega," ütles Mihkelson.

"Loomulikult on selge, et riigivalitsemist tuleb hoida efektiivsena, kuid seda ei tohiks teha riigi julgeoleku ning rahvusvahelise konkurentsivõime tagamise arvelt. Pelgalt kaitsekulutused ilma targa ja aktiivse diplomaatiata ei pruugi anda meile loodetud tulemust," rääkis Mihkelson.

Kõnes rõhutas Mihkelson, et Eesti välispoliitika ees seisvad väljakutsed puudutavad nii keerukaid suhteid revisionistliku ja agressiivse Venemaaga, islamiäärmusluse ja terroriohu kasvu Euroopas, paljuski rändekriisist tulenevaid Euroopa Liidu murenemistendentse, Euroopa Liidu ja NATO ühtsuse säilitamist kui ka jätkuvat panustamist meie rahvusvahelise tuntuse ning konkurentsivõime kasvatamisse.