President Ilves Saksa ajalehele: paari euro pärast ei tohi Venemaa-vastaseid sanktsioone lõdvendada
President Toomas Hendrik Ilves rõhutas Berliini ajalehele Der Tagesspiegel, et Venemaa on Krimmi annekteerimisega lõhkunud Euroopa julgeolekukorralduse. Ilves leiab, et Euroopa Liit ei tohi „paari euro pärast“ sanktsioone lõdvendada.
Küsimusele, kas Eesti tunneb end Venemaa poolt ohustatuna, vastas Ilves, et selleks pole põhjust. „Me oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Erinevalt pea kõigist teistest Euroopa Liidu riikidest anname me kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele. Ma pean seda meie kindlustuspoliisiks,“ ütles Ilves Der Tagesspiegelile.
Otsest ohtu Ilves ei näe, kuid on mures Euroopa julgeolekuarhitektuuri tuleviku pärast.
Ilvese sõnul on NATO Walesis toimunud tippkohtumise otsused Eesti jaoks väga tähtsad. „Selles ei puudu iroonia, et seal muudeti lõpuks NATO-Vene alusakti 1997. aastast. Seni polnud Ida-Euroopasse kunagi vägesid paigutatud, isegi mitte ajutiselt. Ma küsin oma vestluspartneritelt alati meelsasti ka Saksamaal, kas nad on NATO-Vene alusakti üldse lugenud. Kõik ütlevad, et seal seisvat, et Ida-Euroopasse ei tohi vägesid püsivalt paigutada. Aga see ei ole otsustav osa. Seal on öeldud, et praeguses ja nähtavas julgeolekukeskkonnas ei tohi rajada püsivaid baase ja struktuure. 1997. aasta julgeolekukeskkonnal polnud midagi ühist praeguse olukorraga,“ ütles Ilves.
Ilves leiab, et lääs ei ole Krimmi annekteerimisele asjakohaselt reageerinud. „Venemaa on sellega Euroopa julgeolekukorralduse lõhkunud. Aga paljud riigid pole olukorra tõsidust üldse mõistnud. Selle asemel käis väike tüli selle ümber, kas üht või teist isikut sanktsioonidenimekirja lisada. Niipea, kui me lepime sellega, et piire võib muuta etniliste kriteeriumide järgi, oleme me taas 1938. aasta Sudeedimaa juures. Me oleme palju suuremates raskustes, kui endale tunnistame. Kui keegi ütleb, et me peame sanktsioone lõdvendama, sest Putin kasutab veidi vähem agressiivset tooni, näitab see olukorra täielikku mõistmatust. Me ei tohi paari euro pärast muuta Euroopa rahukorralduse aluseid, mis on püsinud alates 1945. aastast,“ ütles Ilves.
Küsimusele, milline on kõige tõenäolisem stsenaarium tulevasteks kuudeks, vastas Ilves, et mõnedel Euroopa Liidu liikmesriikidel on tugev tendents Chamberlaini mängida ja sanktsioone lõdvendada. Ometi oleme me möödunud pooleteise nädala jooksul näinud sõjatehnika ja vägede suurt liikumist Ida-Ukraina piiri lähedal. See on Ilvese sõnul murettekitav.
Der Tagesspiegel märkis, et Euroopa Liidu uus välispoliitikajuht Federica Mogherini seadis oma esimesel ametisolekupäeval Venemaa-vastased sanktsioonid kahtluse alla. Kas see on esimene samm Euroopa sanktsioonidepoliitika ümbersuunamisel?
Ilves: „Ei. Ma ei arva, et Mogherini kogemused Venemaaga oleksid piisavad.“
Ilvese sõnul viitab kõik sellele, et just finantssanktsioonid avaldavad 2015. aasta teises pooles tõelist mõju.
„Kui me ütleksime, et võtame sanktsioonid tagasi, ja Krimm jääb Venemaale, oleksime me sõjalise jõuga piiri muutmise heaks kiitnud. Mis oleks siis järgmine samm? Kui me ome põhimõtetest kinni ei pea, võib see olla Euroopa lõpp,“ lausus Ilves.
