Helsingin Sanomat Ilvese visiidist: Soomel on aeg Eestit kuulata
Eesti presidendi ametlik riigivisiit Soome võis paista üsna suurejoonelise sündmusena võrreldes Eesti ja Soome suhete probleemideta argipäevaga. See õitseb ilma ametliku suunamisetagi. Ehk just seetõttu oli president Toomas Hendrik Ilvese visiit kasulik ja vajalik, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat oma juhtkirjas.
Soome ja Eesti suhted peaksid Helsingin Sanomate hinnangul olema sama lähedasel tasemel kui argine läbikäiminegi. Visiit andis hea võimaluse vaadelda riikide kontakte ja lahendusi tavalisest üksikasjalikumalt, kirjutab Helsingin Sanomat.
Venemaa tegevusest Ukrainas puhkenud kriis oleks ka muidu visiidil või vähemalt selle avalikus osas valitsev olnud, kuid selle rõhutamine oli Soome ajalehe hinnangul ka Ilvese teadlik valik.
Ka muid teemasid oleks piisanud, kirjutab Helsingin Sanomat. Helsingi piirkonnas käib Tallinnast rohkem inimesi tööl kui Lahtist või Tamperest. Ühised projektid, nagu Soome ja Eestisse ehitatavad vedeldatud maagaasi terminalid ja riikidevaheline gaasitoru, vähendavad sõltuvust Venemaa energiatarnetest.
Ilves rõhutas Helsingis ka ühiseid projekte. Praktikas edenevad need siiski ministrite tasemel ning Eesti presidendi vähesed volitused ei anna võimalust muuks kui kõrvalt vaatamiseks, kirjutab Helsingin Sanomat.
Napid volitused ei takista Ilvest aga julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, nendib Soome ajaleht. Ta on Eesti väljapaistvaim kaitsepoliitika mõjutaja, kelle häält on kuulda nii NATO-s kui ka USA ja Euroopa suhetes.
Ilvese varjamatud hinnangud NATO asendamatusest ja juhised Vene ohule vastuastumise kohta Läänemerel äratasid Soomes lisaks huvile ka äratõukereaktsioone, kirjutab Helsingin Sanomat. Neid tasub vaigistada. Ilvese nägemused peegeldavad üldist mõtlemist Eestis ja räägivad ka Ukraina kriisi puudutavast piiritõmbamisest NATO sees, leiab väljaanne.
Eriliselt huvitav on, kui Soome lahe ranniku teineteisele lähedaste Venemaa piirinaabrite presidendid annavad ühise hinnangu valitsevale olukorrale, kuid esitavad erinevad nägemused selle kohta, mida peaks tegema, märgib Helsingin Sanomat. Nii juhtus teisipäeval Ilvese ja Soome presidendi Sauli Niinistö ühisel pressikonverentsil Helsingis.
Niinistö rajas lootuse sellele, et Euroopa Liidu kaitsepoliitika areneb ühise kaitse suunas, kuigi selle kohta ei ole mingeid märke. Ilves pani aga kogu lootuse NATO-le, kuigi sellel ei ole erinevalt Euroopa Liidust otsest rolli Ukraina kriisi lahendamisel, kirjutab Helsingin Sanomat.
Presidentide ühine seisukoht oli Helsingin Sanomate teatel see, et külma sõja järgne ajastu on lõppenud Venemaa operatsiooniga Ukrainas ja usaldus lääne suhetes Venemaaga on kadunud. Mis aga peaks tulema vana korra asemele?
Niinistö ei esita uuele ajastule eriti radikaalseid uusi lahendusi. Tema sõnul ei ole Läänemere piirkonna olukord siiski oluliselt muutunud. Ilvese jaoks on aga muutus täielik ja tagajärjed sellele vastavad, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kui Venemaa heidab prügikasti rahvusvahelisi lepinguid, ei pea ka NATO Ilvese sõnul enam kinni pidama kohustusest, mille järgi ei paigutata Venemaa lähedusse „märkimisväärsel hulgal uusi sõjajõude“. Ilves esindab Helsingin Sanomate teatel NATO-s karmi liini ning vägede püsiva paigutamise kohta Eestisse ei ole piisavat üksmeelt.
Karm liin ning avalik toetus Soome ja Rootsi NATO liikmeks astumisele peegeldavad Helsingin Sanomate hinnangul Ilvese tõlgendust Eesti rahvuslikust julgeolekust. Nõuanded võivad Niinistöt ärritada, aga esitatud küsimused on head. Ilves küsis Helsingis muu hulgas, kus on organisatsioon, mille abil viiks Euroopa Liit ellu Lissaboni lepingus kirjas oleva omavahelise abistamiskohustuse sõjaliste kriiside puhul, kirjutab Helsingin Sanomat.
