"Me jätkuvalt palume koalitsioonipartnerilt aega selle eelnõu sisuliseks arutamiseks," ütles Võrklaev ning lisas, et perehüvitiste eelnõu on praegusel kujul vigane ja pole rakendatav. Võrklaev tõdes, et pärast lastekaitse liidu arvamust seaduseelnõu kohta on selge, et poolteist päeva muudatusettepanekute tegemiseks ei ole piisav sisu aruteluks. "Hea Keskerakond, on soov aidata hinnatõusuga kõige rohkem hädas lapsi ja peresid, siis võtame aja maha ja arutame seda. Teeme sihtrühmadega koostöös vajalikud muudatused," ütles Võrklaev. Ta lisas, et Reformierakonnale on oluline arutada peretoetuste tõusu koos riigi teiste kuludega, et lastele pakutavad teenused nagu tervishoid või haridus ei kannataks.

Lastekaitse liit kirjutas eile, et eelnõu vajab täiendavat analüüsi ning põhjalikku hinnangut muudatuste mõjule. "Käesoleva seaduse puhul mõjuanalüüs puudub, nagu ka rakendussätted," juhib lastekaitseliit tähelepanu. Nende sõnul räägib kiirustamisest eelnõu koostamisel ka asjaolu, et vahetult enne ei toimunud temaatilisi kohtumisi ega huvigruppide kaasamist. "Nii perepoliitika kui ka muude poliitikate kujundamisel on väga oluline teha teaduspõhiselt õigeid ja kompleksseid samme, kuna neil on pikaajaline mõju," leidis organisatsioon.

Võrklaev märkis, et on homsest plaanist rääkinud ka peaminister Kaja Kallasega. "Kuna nüüd on pall parlamendi käes, siis ei saa valitsus enam palju teha."

Eesti Päevaleht kirjutas, et kuigi Keskerakonnal ei ole enam võimalik eelnõust taganeda, on patiseisu lõpetamiseks siiski võimalusi. Reformierakond saaks esitada eelnõu kohta mingi olulise muudatusettepaneku, mis läheks keskerakondlaste häältega läbi, nii et nad saaksid võimaluse kirjutada sügisel oma huvisid silmas pidades eelarvesse midagi samas mahus.

Võrklaev sellist käitumist kuidagi õigeks ei pea. "Ma arvan, et Eesti inimesed ei ole õnnelikud, kui kauplemine käiks põhimõttel, et "mis siis, kui on probleemid, aga andke meile see raha ja võtke teie see raha"," ütles Võrklaev ning lisas, et riigieelarve ei ole parteide raha, vaid maksumaksja oma. "Pealegi, millist raha me üldse jagame, kui eelarve on miinuses ja püsivateks kuludeks peame võtma laenu ja pikas plaanis tõstma makse?" küsis Võrklaev.

Valitsuskriisini viinud eelnõu

Keskerakond esitas riigikogus kolmanda lapse peretoetuse tõstmise eelnõu, millele andsid allkirja 54 parlamendisaadikut kõigist erakondadest peale Reformierakonna. Eelnõust on välja kasvanud korralik valitsuskriis, kus peaminister Kaja Kallas on öelnud, et kui eelnõu läbi läheb, siis on praeguse koalitsiooniga kõik.

Esmaspäeval läks eelnõu hääletusele ja Reformierakonna hommikune ettepanek peretoetuste eelnõu tagasi lükata ei leidnud riigikogus toetust.

18.30 paiku hääletasid 56 riigikogu saadikut eelnõu tagasilükkamise vastu, 32 saadikut hääletasid tagasilükkamise poolt. See tähendab, et laste- ja peretoetuste suurendamise eelnõuga minnakse edasi.

Parlamendiliikmed saavad muudatusettepanekuid esitada kolmapäevani.

Eelnõu algatajaks on Keskerakond, kuid oma allkirja on sellele andnud ka opositsioonierakonnad. Eelnõu järgi peaks esimese ja teise lapse toetus tõusma 100 euroni ja kolmanda lapse toetus tõusma 700 euroni. Olenemata sellest, kas eelnõud käsitletakse selle või järgmise aasta eelarve sees, saab see toetus realiseeruda alles jaanuarist.

Keskerakond on mitmel korral kinnitanud, et nemad sooviksid Reformierakonnaga koalitsioonis jätkata ning uusi läbirääkimisi teiste erakondadega nad alustanud ei ole. Keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid ütles Delfi "Erisaates", et tema partei sammugi tagasi ei astu. Karilaiu meelest pole Keskerakond kujunenud valitsuskriisi taga. "Me pole rääkinud, et sooviks koalitsioonist lahkuda ja midagi uut teha," ütleb ta ja viitab, et Reformierakond peaks lihtsalt eelnõu toetamisega liituma.

Peaminister Kaja Kallas ei ole praegu sammu kompromissi suunas astumas. Eelmise nädala Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" ütles Kallas, et Reformierakond on Keskerakonnaga mitu korda rääkinud, et kui on soov tõsta lastetoetusi, arutatakse seda järgmise aasta eelarve käigus, vahendab ERR.

Valitsuse pressikonverentsil võrdles Kallas tekkinud olukorda suisa sõjaga Ukrainas. "Ma võrdleks seda Ukraina sõjaga, kui läänelt küsitakse, kuidas teie deeskaleerite. Vaadake, meie ei ole seda olukorda tekitanud, seetõttu ei saa meie ka deeskaleerida. Seda saab teha vaid olukorra tekitanud pool," ütles Kallas pressikonverentsil.

Praegu loodavad nii Reformierakonna kui Keskerakonna fraktsioonid, et teine teeks sammu kompromissi suunas ehk Reformierakond ootab eelnõu tagasivõtmist ja Keskerakond ootab, et Reform sellega kaasa tuleks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena