Ilves: küberrünnak peaks käivitama NATO artikli 5

 (190)
Ilves: küberrünnak peaks käivitama NATO artikli 5
Foto: Andres Putting

President Toomas Hendrik Ilves ütles usutluses ajalehele The Times, et NATO peaks ulatusliku Vene küberrünnaku korral Balti riikide eest välja astuma ja sõjaliselt vastama.

Ilves ütles The Times'ile, et NATO ei peaks olema valmis mitte ainult tavapärasteks ja tuumarünnakuteks, vaid ka kallaletungiks mõne tema liikmesriigi kübersüsteemide vastu.

„Kui sa sandistad elektrijaamad, siis mis on sellelaadsel rünnakul vahet raketirünnakuga?“ küsis Ilves. „Riiki küberünnaku abil välja lülitada on väga keeruline, kuid mitte võimatu.  Kui keegi seda teeks, siis miks ei peaks käivituma NATO artikkel 5?“

Artikkel 5 sätestab NATO tegevuse tähtsaima eesmärgi – kindlustada ja kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Artikli kohaselt rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu võetakse kui kallaletungi kogu alliansi vastu. 

Viiendat artiklit on alliansi ajaloos rakendatud vaid ühel korral - vastuseks 11. septembril 2001. aastal Ameerikat tabanud terrorirünnakutele. Kuid milliseid meetmeid konkreetselt peaks allianss rünnaku korral rakendama, artiklis ei sätestata.

Riigijuht kritiseeris ka Venemaa president Vladimir Putini jaoks „kasulikke idioote“ Euroopa Liidu sees, nende seas Kreekat, Itaaliat ja Küprost, kes on asunud rääkima sanktsioonide leevendamisest – ja, nagu president väidab, murendama bloki ühtsust.

Ajaleht The Times kirjutas eile, et Moskva ja Washingtoni endiste luureametnike salajasel kohtumisel tehtud märkmete põhjal selgus, et Venemaa on valmis vastama - „tervest spektrist vastukäikudest alates tuumarelva kasutamisest kuni mittesõjalisteni“ – NATO lisavägede saabumisele Balti riikidesse.

Eesti langes küberrünnaku alla seitse aastat tagasi, 2007. aastal. Toona oli rünnak suunatud riigiasutuste ja Eestis tegutsevate ettevõtete vastu. Vene luureveteranide hinnangul on Moskva valmis igasugusele katsele tagastada annekteeritud Krimmi poolsaar Ukrainale astuma vastu „jõuliselt, sealhulgas tuumajõu kasutamisega“.

„On ülim iroonia, et nad paigutavad tuumarelvad Krimmi,“ ütles Ilves. „1994. aasta Budapesti memorandumi järgi nõustusid USA, Suurbritannia ja Venemaa garanteerima Ukraina riigi territoriaalse terviklikkuse, kui viimane loobub oma tuumarelvadest. Nüüd on teatatud, et Krimm pole enam Ukraina osa, ja asutud seda taas tuumarelvastama.“

Loe veel

Ilvese sõnul ei tohiks sanktsioonidest loobumine olla seotud vaherahuga Ukrainas, vaid Putini radikaalse suunamuutusega üldises poliitikas. „Okei, ta võib küll lõpetada inimeste pihta tulistamise, kuid ta on jätkuvalt seal ja okupeerib territooriumi.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare