President Ilves Müncheni julgeolekukonverentsist: eraldusjooned USA ja Euroopa vahel on süvenenud

 (95)
President Ilves Müncheni julgeolekukonverentsist: eraldusjooned USA ja Euroopa vahel on süvenenud
Foto: Andres Putting

President Toomas Hendrik Ilves kommenteeris Deutsche Wellele lõppenud Müncheni julgeolekukonverentsi ja märkis, et eraldusjooned USA ja Euroopa vahel on tugevamaks muutunud.

„Pärast eelmist konverentsil olin ma rusutud meeleolus, aga pärast seekordset mõistsin, et siis oli see optimism,” ütles Ilves seda, mida Deutsche Welle sõnul mõtlevad paljud. „Eraldusjooned Atlandi ookeani kallaste vahel on tugevamaks muutunud.”

Müncheni konverents on eelkõige USA ja Saksamaa, aga ka USA ja Euroopa Liidu transatlantilise partnerluse demonstratsioon, aga pärast Teist maailmasõda kujunenud partnerlus on alates Donald Trumpi ametiaja algusest kahtluse alla seatud.

„Praegune administratsioon on lõhkunud baasusalduse USA vastu,” ütles Ilves. „See tuleb uuesti üles ehitada.”

Seotud lood:

Alates 2017. aastat on Müncheni konverentsil osalenud kaks Ameerikat. Üks on president Trumpi Ameerika, mis küll asepresident Mike Pence’i suu läbi ütles, et transatlantiline allianss on tugev, Ameerika juhib endiselt läänemaailma ja NATO on tugevam kui kunagi varem, aga mille toon suhtlemises Euroopaga muutub üha karmimaks. Suhtumist näidati muu hulgas ka USA valitsuse võtmetähtsusega liikmete puudumisega. Münchenisse ei tulnud Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ega välisminister Mike Pompeo, kuigi mõlemad viibisid samas kõrval – Poolas.

Teist Ameerikat esindasid ulatuslik kongressi delegatsioon eesotsas esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi ja endise asepresidendi Joe Bideniga.

Üheks konverentsi tipphetkeks oli Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kõne, milles ta seisis liberaalse maailmakorra eest ning kritiseeris nii Venemaad kui ka USA-d.

„See oli muljetavaldav,” kommenteeris Ilves, kes siiski leidis ka ühe vea. Kui Merkel rääkis Nord Streamist ja tõi näiteks usaldusväärsed gaasitarned Nõukogude Liidust, unustas ta Ilvese sõnul selle, et Venemaa on 1990. aastate alguses poliitilistel põhjustel gaasi kinni keeranud Balti riikidele ja 2000. aastate keskel Ukrainale.

Pärast tänavust konverentsi jäi paljudele mulje, et vaatamata katsetele päästa vana maailmakord, kestab praegune määramatuse faas veel kaua.

„Palju sõltub sellest, kui suur on kahju,” ütles Ilves. „Pärast Teist maailmasõda ei ole veel kunagi olnud USA presidendi Euroopa-vastast meelestatust.”