Vuntsid ja kliimamuutus ehk mida saad sa talvel kütuse säästmiseks ära teha?

 (69)
Seega esimene samm auto kütusekulu timmimisel on vaadata üle liikumiskiirused ja kiirendused. Teiseks tasuks sõiduk korda teha ning kokku korjata erinevatesse laegastesse ja sahtlitesse kogunenud kraam.
Seega esimene samm auto kütusekulu timmimisel on vaadata üle liikumiskiirused ja kiirendused. Teiseks tasuks sõiduk korda teha ning kokku korjata erinevatesse laegastesse ja sahtlitesse kogunenud kraam.Foto: Karli Saul

Autode kütusekulu on kuum teema ja seda mitte üksnes kõikuva kütusehinna pärast. Talvisel ajal on kütusekulu suvisest suurem, sest temperatuurid on madalamad, talverehvide veeretakistus suurem ja teeolud keerulised. Üht-teist saab aga autoomanik väiksema kütusekulu nimel ka ise ära teha.

Autotootjad võitlevad järjepideva kütusekulu vähendamise nimel. Ainult et laboritingimustes autode tehniliste andmete jaoks mõõdetud “standarditele” vastavad kütusekulu numbrid on tegelikkusest kaugel.

Loomulikult on autode tehnoloogilistest eripäradest tulenevad erinevused kütusekulu numbrites. Kuid päeva lõpul sõltub auto TEGELIK kütusekulu peamiselt ikka kasutajast ning tema harjumustest ja sõidustiilist.

Kuidas vähendada auto kütusekulu
  1. Parandage auto aerodünaamikat, näiteks katuseraam ja suusaboks võivad suurendada kütusekulu viiendiku võrra. Õhutakistust suurendab ka autolt puhastamata lumi.
  2. Vedage autoga võimalikult vähe asju, sealhulgas lumi ja jää.
  3. Hooldage autot hästi: kontrollige õlitaset ja rehvirõhku regulaarselt ning kasutage kvaliteetset kütust. Talvel muutub see kõik eriti tähtsaks.
  4. Sõitke mõistlikul kiirusel ja ühtlaselt, liikluses tuleb võimalikult kaugele ette mõelda ja fooritsükleid jälgida
  5. Ärge suruge mootorile peale liiga madalaid ega liiga kõrgeid pöördeid. Optimaalne on 1500-2500 pööret minutis.
  6. Kasutage lisaseadmeid, näiteks konditsioneeri, istme- ja klaasisoojendust ökonoomselt - elektritarbimine kasvatab ka kütusekulu.
  7. Kütuse säästmiseks tuleks autot külma mootoriga käivitades soojendada seda enne sõitma hakkamist umbes minut aega. Siis võiks alustada sõitmist, esialgu ilma koormuseta. Sõites soojeneb mootor kiiremini.
  8. Lumes-jääl auto rataste kaapida laskmine ei aita kuidagi kiiremini edasi saada, küll aga kulutab enam kütust.
Seotud lood:

Füüsika on ka talvel füüsika

Füüsikas öeldakse, et kui keha liigub mingisuguse jõu mõjul, siis teeb see jõud keha liigutamiseks mehaanilist tööd. Autode puhul saame jõu mootorist, mis omakorda ammutab energiat mootorikütusest.

Valemites rääkides: Vajaliku mehhaanilise töö hulk sõltub liigutamiseks vajalikust jõust ja liigutatavast teepikkusest. Energia kogus sõltub liigutatava objekti massist ja kiiruse ruudust.

Kui nüüd mõned peatükid füüsikat, mõtisklusi ja detaile lihtsuse huvides vahelt ära jätta, siis kokkuvõtvalt on kahetonnise reaalse massiga objekti (auto) liigutamiseks ühesugustes tingimustes vaja suhteliselt ühesugune kogus energiat.

See on põhimõtteliselt miinimum, sest vähemat energiat kasutades auto lihtsalt ei liigu. Edasi on küsimus selles, kui efektiivselt auto ja selle juht kütusest saadava energia ära kulutavad.

Praktikas tähendab see juhi poole pealt see, kui tugevalt kiirendatakse, kui palju auto tühikäigul töötama peab ja kui palju on pidurdada vaja - kõige ökonoomsem sõit põhimõtteliselt oleks see, kui pidurdama üldse ei peaks.

Aga ka autode lõikes on kütusekuludes suuri erinevusi. Siin on palju detaile, aga peamiselt tulevad erinevused sellest, kui efektiivselt üks või teine auto kütusest saadava energia enda liigutamisse oskab suunata. Ülejäägid satuvad reeglina soojusena atmosfääri.

Lisaks tingivad erineva energiavajaduse paljud pealtnäha pisidetailid. Erinevalt konstrueeritud mootorite ja jõuülekannete hõõrdekadu on erinev, sõidukitel on erinev veeretakistus ja tuuletakistus jms.

Et energiavajaduse erinevusi näitlikustada, siis juhul kui kõik muud näitajad oleksid samad, vajaks Hyundai Ioniqu või Toyota Priuse liigutamine läbi õhu vähem energiat kui kuubikukujulise aga sama massi ja välismõõtmetega tüki liigutamine, sest mõlema nimetatud auto veetilgakujulise kere õhutakistus on pisem ja selle võrra vähem jõudu on vaja ka nende liigutamiseks.

Või selline näide: kahe täiesti identse auto liigutamine nõuab erinevas koguses energiat, kui ühele on alla pandud laiad lamellrehvid ja teisele kitsad suverehvid. Talverehvide veeretakistus on reeglina suurem kui suverehvidel ja sinna ei saa palju parata.

Samuti saab vähe ära teha selles osas, et talvel on teedel lund, lörtsi, liiva, graniiti - see kõik kasvatab veeretakistust ja seeläbi ka kütusekulu. Jääl on veertakistus aga hoopiski väiksem.

Kas juhi vuntsid päriselt ka kasvatavad auto kütusekulu?

Kuulsa autosaate Top Gear neljanda hooaja seitsmendas saates loobiti õhku huvitavaid numbreid vuntside mõjust auto kütusekulule. Ilmselgelt ei maksa umbes kahe grammi vuntside sõidutamine viis naela aastas nagu saates naljatati.

Aga tegelikult pole see üldse nali - kuna keha liigutamiseks vajalik energia sõltub lähtepositsioonil massist ja kiirusest, siis iga grammi võrra kasvanud mass kasvatab energiavajadust ja kuna energiat saab kütusest, siis ka kütusekulu.

Ka kahe grammi vuntside mööda maad ringi sõidutamisest tekkiv lisakütusekulu on välja arvutatav.

Tähtis on meelde jätta, et sinu auto kütusekulu sõltub füüsika vaatenurgast peaasjalikult järgmistest faktoritest:
  1. Kiirus - kui kasvatad kiirust, kasvatad liigutamiseks vajaliku energia hulka kiiruse ruudu võrra
  2. Mass - igasugune igaks juhuks autos kaasa sõitev kola ja koorem vajab liigutamiseks lisaenergiat
  3. Veeretakistus - rehvid, teekate, lumi, lörts…
  4. Õhutakistus - lume- ja vihmasadu, suusaboks, katuseraamid, lumemüts, jää - kõik mõjutavad auto õhutakistust ja kasvatavad kütusekulu.

Seega esimene samm auto kütusekulu timmimisel on vaadata üle liikumiskiirused ja kiirendused. Teiseks tasuks sõiduk korda teha ning kokku korjata erinevatesse laegastesse ja sahtlitesse kogunenud kraam.

Veel saab omanik ära teha selle, et puhastab autot lumest ja jääst, mis ühest küljest vähendab autoga kaasa sõitvat kaalu, vähendab õhutakistust ning teisest küljest on äärmiselt oluline turvalisuse aspektist - lumi-jää võivad piiravad nähtavust ning sõidu ajal irduda, muutudes nii ohuks kaasliiklejatele.

Lumise ilmaga võib autoga kaasas sõita mitukümmend kilo lund-jääd. Kõigest saab lahti ainult siis, kui autot aegajalt soojas garaazis või parklas sulatada - põhja alla kogunenud jääd-lund ise harjaga puhastada on keeruline.

Törts päriselulist näidet

Kui möödunud aastal oma kaubiku ära müüsin ja sealt aegade jooksul kogunenud kraami välja viskasin, sain kokku 22 kg kaaluva suure kotitäie asju, alates helkurvestist ja taskunoast, lõpetades igaks juhuks autos oleva vahetuspesuga. Mina üllatusin.

Arvestades, et Jumperi tühimass on ca 2200 kg, siis kasvatas see kola auto massi ca 1 % võrra. Täiendav energiavajadus on siit täitsa välja arvutatav ja ka kütusesse teisaldatav, eksole.

Arvutatav kasvõi seeläbi, et tonni jagu kaupa kasvatas kütusekulu keskmiselt ca 2 liitrit 100 km kohta. Tegelikkusest isegi rohkem, aga olgem arvutustes pigem pessimistlikud. 22 kilogrammi on 2,2% tonnist. Kui tonn kasvatas 2 liitrit, siis 22 kg lisab kütusekulule ca 40 ml / 100 km kohta.

40 milliliitrit on üks pitsitäis. Üks pitsitäis iga läbitud saja kilomeetri kohta on suur klaasitäis Tallinn-Kaunas otsaga ning liitrine pudel Tallinn-Pariis otsaga.

Mina sõitsin Jumperiga 200 000 km ning selle distantsi jooksul saame rääkida juba umbes 80 liitrist kütusest. See on terve paagitäis. Paagitäis raisatud kütust pelgalt selle eest, et vedasin kaasas 22 kg igasugust suvalist kraami, millest omakorda enamikku ei läinudki kunagi vaja.

Loomulikult ma tean, et see eelnev mõttekäik ei pretendeeri teaduslikule täpsusele, kuid illustreerima ikka sobib.

Kokkuvõtvalt

Vaata korraks avatud silmadega ringi oma autos ning viska pilk peale ka sõbra ja naabri autole. Sa näed esmalt seda, et keskmine auto on üsna määrdunud ja hoolitsemata. Kuid lisaks on meie sõiduvahendid pungil igasugu mõttetult kaasas sõitvat kraami. Talvel aga on lisaks sellele enamuse autode “peas” ka lumemüts ning kere kaetud jääga.

Kui peaks juhtuma õnnetus - ja korralikult lumest ja jääst puhastamata autoga on see tõenäoline - siis võivad need “äkki läheb kunagi vaja” - asjad lahtiselt kabiinis ringi lennates kedagi vigastada või midagi lõhkuda. Või veelgi elulisem näide: 100-grammine nutiseade muutub äkkpidurdusel 5-kilogrammiseks tapjahaiks, koristamata lumi ja jää aga võivad inertsist esiklaasile raksatada ning nägemisvälja katta.

Kui see võimalus ikka ei veena üleliigset autost välja tõstma ja enne teeleasumist sõidukit puhtaks lükkama, siis teadmine, et lonkshaaval läheb raisku kütust ja raha, võiks säästliku meelega autoomanikul küll mõtte liikuma panna. Säästlikum sõit tähendab muuseas ka meie loodusele pisikest paid. Pikas perspektiivis aitab kollektiivne mõistus kaasa kliima muutumise aeglustamisele. Eks ole põnev mõelda, kuidas on omavahel seotud vuntsid ja kliima?

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.