President Ilves: põlisrahvaste kordumatus eripäras on nende uhkus ja väärikus, meie kõigi ühine rikkus

 (21)
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik IlvesFoto: Tiit Blaat

Soome-ugri rahvaste VII maailmakongressil kõnelenud president Toomas Hendrik Ilves tõi kuulajateni setode ja liivlaste hoidmise loo. Ta kutsus kõiki Lahtist mõtteliselt üle Soome lahe Eesti kagupiiri lähedale, kus otse Venemaa kõrval asub vähem kui 150 inimesega vana seto küla Obinitsa, mis oli möödunud aastal miljonitele soomeugrilastele kultuuripealinnaks.

„See näitas, kuidas väike saab olla tegelikult suur,“ ütles Eesti riigipea, lisades, et setode pühendumus ja visadus võiksid olla meile kõigile kompassiks, kuidas hoida üht eripalgelist kultuuri, et see kestaks ka üle raskete aegade ja paratamatute muutuste ning, et lisaks enda tahtmisele on neil ka Eesti riigi tugi ja mõistmine.

„Astudes veidi lõuna poole, näeme, kuidas hõimurahvaste ja Läti riigi abil on liivlaste kultuur tagasi tulemas, justkui kaduviku veerelt, ja saamas taas elavaks,“ jätkas president Ilves.

„See, millest me peame siin rääkima, on soome-ugri maailma püsimine ja arenemine. See on palju rohkem, kui vaid rahvakultuuri talletamine ja säilitamine. See on suuremate toetus, abi ja usaldus, mis aitaks väikestelgi suureks saada,“ pöördus ta soome-ugri rahvaste maailmakongressi poole.

President Ilves nimetas vaba maailma tugevuseks, et vaba ja demokraatlik ühiskond toetab väikeste ja eriilmeliste kultuuride säilimiseks olulisi projekte, ta toetab eripära, et kestaks kõigi väikeste rahvaste keeled ja kultuurid.

Seotud lood:

Ta rääkis ka murest Venemaa soome-ugri rahvaste rahvaarvu ja soome-ugri keelte kõnelejate arvu vähenemise pärast, öeldes, et see on meie ühine mure enda identiteedi pärast, mis oleks palju vaesem ilma Venemaa soome-ugri rahvasteta.

Millised tühimikud sinna jääksid, kui võtaksime oma kultuurist ära Lennart Meri filmid, Veljo Tormise heliloomingu või Kaljo Põllu graafika, sest kõik nad toetusid Venemaa soome-ugri rahvaste kultuuripärandile, kõneles president Ilves, lisades: „Seega – toetades neid rahvaid, toetame me iseennast, oma keele- ja kultuuriruumi. Toetame kogu maailma kultuurilist rikkust ja mitmekesisust.“

President Ilves nimetas vaba maailma tugevuseks, et vaba ja demokraatlik ühiskond toetab väikeste ja eriilmeliste kultuuride säilimiseks olulisi projekte, ta toetab eripära.

Väiksed ja unikaalsed soome-ugri ja samojeedi rahvad vajavad suurematelt kaitset ja toetust, nende inimesed on ainukesed ja viimased, kelle keelte kadumisse, mille üheks põhjuseks on konflikt väga väikeste ja unikaalsete rahvakildude ning suurtootjate vahel, ei saa olla 21. sajandi normaalsus, millega vaikides ja ükskõikselt leppida, ütles Eesti riigipea.

"Kellegi majanduslik kasu ei või üles kaaluda keelte ja kultuuride kadumist, sest nii hävineb osa meist kõigist. Me muutume ise vaesemaks nagu kogu inimkondki,“ sõnas ta.

„Oma riigiga soome-ugri rahvastel on kohustus toetada meie väiksemaid hõimurahvaid,“ ütles president Ilves. „Nii on mul väga hea meel soome-ugri külade foorumi algatuse üle, mis annab tuge hõimurahvastele ja edendab meie koostööd.“

Ta andis edasi ka Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere mõtte, mis aitaks vene keeles kirjutavatel soome-ugri keeleteadlastel avaldada nende teadustööde tulemused maailma akadeemilisele kogukonnale, tõlkides neid inglise keelde ja avaldades neid ajakirjas Linguistica Uralica, see aga eeldab samuti meie riikide koostööd.

President Ilves meenutas, et vaid veidi üle saja päeva on jäänud Eesti Rahva Muuseumi päriskodu avamiseni Tartus. Eesti rahvusmuuseumi vankumatute traditsioonide hulka on kuulunud ka keelehõimlaste kultuuride kogumine, uurimine ja edendamine ning ainuüksi soome-ugri rahvastele pühendatud püsinäitus laiub nüüd 1100 ruutmeetri suurusel alal.

Loe veel

See näitus on ankur, mille ümber peab elama ja pulbitsema soome-ugri rahvaste elu. Tartus on niisiis sündimas otsekui saatkond kõigile väikestele soome-ugri rahvastele, ütles Eesti riigipea.

„Põlisrahvad ei pea mitte hirmu tundma, hoides enda kultuuri ja ajalugu. Vastupidi, selles kordumatus eripäras on nende uhkus ja väärikus, meie kõigi ühine rikkus,“ kinnitas president Ilves, kutsudes edendama soome-ugri tihedat sõprusvõrgustikku üle maailma.