Täna riigikogus toimuval avalik ümarlaual „UNAIDS-i eesmärk HIV positiivsetest 90% diagnoositud, 90% ravitud, 90% nakatamisvabad – kas ja kuidas võimalik ka Eestis?“, ütles riigikogu HIV-ennetuse töörühma esimees Vilja Toomast, et Eestis on jätkuvalt HIV-epideemia, kuid kodutestimise kättesaadavaks muutumine aitaks seda Eestis ohjata.
„Eestis on jätkuvalt HIV-epideemia, me oleme Euroopas endiselt nakatanute arvult negatiivselt esirinnas,” sõnas riigikogu HIV-ennetuse töörühma esimees Vilja Toomast pressiteate vahendusel.
„Siiski on aasta jooksul toimunud olulisi arenguid testimisel: kodutestimise võimalused on laienenud, kodutestid on täna ka Eestis kättesaadavad. Järgmisel aastal peame saavutama olulise arenguhüppe, et kõik nakatanud suunataks ravile ja nad ravil ka püsiksid.”
„On toimunud olulisi arenguid HIV testimise kättesaadavuses, seda toetab ka uuest aastast jõustuv muudatus, millega toetatakse perearstide juures testimist,“ ütles lisas Vilja Toomast. „Loodetavasti aitab senitehtu meid lähemale eesmärgile leida üles 90% nakatunutest. Võitleme üheskoos selle nimel edasi, sest Eesti väärib seda.“
Ümarlaual arutavad kõik HIV-ga seotud osapooled, kui reaalne on saavutada Eestis 90-90-90 strateegia täitmine.
Tänavu on 11. novembri seisuga Eestis diagnoositud 188 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9451 inimesel, sealhulgas aids 487 inimesel. Eesti on uute HIV juhtuda arvu poolest 100 000 elaniku kohta Euroopa Liidus esikohal ja epideemia lõpetamiseks Eestis on vajalik suurendada ning suunata kõik HIV diagnoosi saanud inimesed koheselt ravile.
Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esindaja dr Kai Zilmer ütles aga, et positiivsed muudatused HIVi teemal on ühiskonnas juurdunud liiga loiult ning ligi 9500 nakatunust saab ravi 3800 inimest. Korra kahe aasta jooksul käib arsti juures 4200 inimest.
“Positiivne on see, et me jälle kokku saame ja arutame, eelkõige see, et üldse HIV teemast räägime,” sõnas infektsionist Kai Zilmer. “Kuigi on mõned positiivsed asjad, mida saab viimasest aastast seose HIV-teemaga välja tuua, ei ole olukord üldse positiivne. Muudatused on liiga loiult juurdunud. Kas pidada uute juhtude arvu langevaks – ma veel ei hõiskaks. On vaja teada, kes on need inimesed uute juhtude taga. Me ei räägi 2000ndate alguses nakatunud juhtude avastamisest täna. Me räägime hiljuti nakatunutest.“
“Tegelikult me ei tea, palju Eestis HIV-positiivseid elab,” rääkis Kai Zilmer. “Nakkusarstid loevad kokku neid, keda nad on reaalselt näinud. Nimekirjas on mai lõpu seisuga 5290 inimest, kus ei ole linkimist surmaregistriga – osa meie registris olevatest on surnud, kuid me ei tea, kui palju.”
“Neid, kes käivad regulaarselt ehk korra kahe aasta jooksul arsti juures, on 4200,” selgitas Kai Zilmer. “Mai lõpu seisuga on ravil täna 3800 HIV-positiivset. Ravile minejaid on õnneks üha rohkem. Riskirühmadest rääkides on selge, et ammu tuleb unustada, et HIV on narkomaanide haigus. See on kahjuks tavaliste töötavate normaalsete inimeste haigus. Kuid on murelikuks tegevad nähtused ning olemas väikesed numbrid, mis tasapisi suurenevad – näiteks puudutab see riskirühma meestega seksivad mehed. Nende hulgas nakatunute arv vaikselt kasvab. Me peame meetmeid tõhustama, et puhangule piir panna.”
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
