Riigikogu uus saadikupuutumatuse eelnõu lubaks Toobalile esitada süüdistuse peale saadikuaja lõppu

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas hiljuti koos õiguskantsleri ja justiitsministeeriumi esindajatega riigikogu liikme immuniteedi küsimusi ja võttis eesmärgi vastav eelnõu juba oktoobris riigikogu suurde saali esimesele lugemisele saata. Uue eelnõu kohaselt saaks aga prokuratuur esitada keskerakondlasele Priit Toobalile süüdistusakti alles peale saadikuaja lõppu.

Nimelt sooviks riigiprokuratuur esitada riigikogu liikmetele Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises karistusseadustiku paragrahvide järgi selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevad e-kirjad.

Lisaks soovib prokuratuur esitada ka süüdistuse Priit Toobalile dokumendi võltsimises karistusseadustiku pararahvi 344 lg 1 järgi selles, et ta võltsis viite Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad tegelikkuses mitteasetleidnud sularahaannetusi kokku summas 11 030,28 eurot.

Samuti soovib riigiprokuratuur esitada süüdistuse Priit Toobalile erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises karistusseadustiku paragrahvi 402¹ lg 1 järgi selles, et ta võttis võltsitud kassa sissetuleku orderite alusel erakonnale vastu sularaha summas 11 030,28 eurot, kuigi sissetuleku orderites ja nende alusel koostatud annetuste registris füüsiliste isikute sularahaannetustena kajastatud raha tegelik päritolu ei ole teada.

Kuna aga vastavalt põhiseadusele on riigikogu liige puutumatu ning teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul, siis tegigi prokuratuur kantslerile vastava taotluse.

Õiguskantsler tagastas aga taotluse prokuratuurile ja teatas, et tegi juba oktoobris 2011. aastal riigikogule ettekande, et parlamendiliikme puutumatust ja kriminaalmenetluslikku immuniteeti puudutavad muudatused kriminaalmenetluse seadustikus on põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler tegi seega saadikutele ettepaneku viia kriminaalmenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla ning riigikogu oli eelnõu ka menetlusse võtnud.

Kuna tänavu sügiseks polnud riigikogu aga selle eelnõuga õiguskantsleri arvates edasi liikunud, siis lubas kantsler pöörduda riigikohtusse. See ilmselt pani saadikud kiiremini liigutama ning eelnõu plaanitaksegi nüüd saata juba oktoobris riigikokku lugemisele.

Lähiajal hääletusse tulevas eelnõus nähakse riigikogu teatel ette, et juhul, kui riigikogu täiskogu ei anna luba riigikogu liikme suhtes süüdistusakti esitamiseks, kuriteo aegumine peatub. Sellega tagatakse isiku suhtes kriminaalmenetluse jätkamise võimalus pärast riigikogu liikme volituste lõppemist. Seega peatuks eelnõu vastuvõtmisel ajaarvamine Toobali kuriteost seniks, kuni ta istub saadikutoolil. Pärast seda saaks prokuratuur aga talle süüdistuse esitada.

Riigikogu liikme staatuste ja teiste seaduste muutmise eelnõu näeb muu hulgas ette ka, et riigikogu liikme võib enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist kahtlustatavana kinni pidada, tema suhtes võib kohaldada tõkendit ja sundtoomist, läbiotsimist, läbivaatust ning vara aresti, samuti teha jälitustoiminguid, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel Tallinna Ringkonnakohtu esimehe nõusolek. Läbi võib otsida ka riigikogu liikme tööruumid parlamendihoones, kuid selleks on vajalik riigikogu esimehe luba.

Kui aga riigikogu liige tabatakse esimese astme kuriteo (kuritegu, mille eest karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus on üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine) toimepanemiselt, siis eelnimetatud immuniteedimenetlus ei rakendu.

Mis puudutab riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamist ja esitamist, siis riigikogu liikme kohta saab eelnõu kohaselt süüdistusakti koostada ja esitada jätkuvalt ainult õiguskantsleri ettepanekul ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.