"Üle pika aja on ainult neli erakonda üle künnise, küsitud on veel kolme, aga need jäävad alla valimiskünnise. Samas neile kolmele alla künnise olevale erakonnale jääb teatav lootus, sest kui uuringu valimis on tuhat inimest, siis jääb veaprotsest kolme protsendi juurde. Siis saabki end Isamaa lohutada, et nende toetus võib olla ka kuus protsenti, aga samas võib see olla vaid üks protsent. Niisiis lohutavadki end alla valimiskünnise jäävad erakonnad vealootusega," nentis Toomla.

"Kui kiigata pisut kaugemale, et riigikogus ongi neli erakonda, siis ei maksa arvata, et sellise tulemusega muutub eesti poliitiline elu igavamaks või hakkab vaibuma. Selline tulemus oli ka pärast 2011. aasta valimisi, meil ei maksa seda peljata, sest neli erakonda on ka ikkagi neli erakonda. Mida vähem on erakondi, seda stabiilsem on valitsus," kommenteeris mees.

Ta jätkas: "Muud asjad, mis siin silma torkavad. Sotsid ennekõike -- sotside kolmeprotsendiline tõus on märkimisväärne tõus. Sotsid on selle 14 protsendiga jõudnud sinnakanti, kus nad olid enne valimisi, vahepeal nad kukkusid väga alla, kuskile kuue protsendi kanti. Siiski tuleb vaadelda edaspidi, kas nende tõus on trend või mingi ajutine hälve," sõnas Toomla.

Ta jätkas, et vastupidises olukorras on sotsiaaldemokraadid: "Kindlasti, kes rahul pole, on EKRE. EKRE võib end lohutada valimiga ja veaprotsendiga. Aga seletamiseks peab sarnaselt sotsidele ootama järgmisi uuringuid, et kas tegemist on ajutise hälbega või nende toetus langebki,".

"Keskerakond ja Reformierakond võivad mõlemad väga rahul olla, Keskerakond sellega, et küll üks protsendipunkt, aga nad on ikkagi ees. Reformierakond võib end hästi tunda, sest kui suvel oli neil väike langus, siis nüüd on uuesti tõsuma hakatud,".

"Kui nüüd manada endale ette suur pilt, siis tegemist on väga suure staabiilsusega, ei saa öelda, et viimasel ajal oleks olnud mingeid suuri langusi või tõuse. Küll aga Isamaa on teinud tohutu languse, valimiste aegu oli nende toetus 14 protsendi juures, siis nüüd on nad kukkunud üle 10 protsendi. See on väga kurb, midagi on neil väga mäda. Isamaa on ju valimispartei ja seetõttu on tal rohkem võimalust olla pildis, kuid nad pole suutnud end piisavalt näidata. See võib olla see, et nad pole suutnud kaasa minna uusrahvuslusega, mida ajab EKRE. Võib võtta Soome, Timo Soini põlissooomlastest tuli ka väga võimsalt ja ootamatult. Teisalt kui Isamaa on valitsuses, siis nad ei saagi ajada sellist juttu nagu ajab EKRE," mõtiskles politoloog.

"Isamaa on olnud passiivne, nad võiks rohkem olla pildil, neil on mitmeid ministreid, kes kureerivad olulisi valdkondi, näiteks kui pidada silmas pehmemaid väärtusi siis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, või näite4ks kõvade teemade ministritest kaitseminister Jüri Luik, kus on tema? Temast pole midagi kuulda. Venemaa agentide tabamine oleks talle olnud ideaalne koht, kus end rohkem näidata. Samamoodi on rahandusministeerium Isamaa käes. Praegu on olnud aktuaalne riigieelarve, Tõniste saaks kõikjal kirjutada positiivsed asjad enda arvele, kuid seda pole. Neil on kommunikatsiooniprobleem," kommenteeris Toomla.

Ta jätkas, et kui peamisteks vastandujateks senini poliitareenil on olnud Keskerakond ja Reformierakond ning EKRE ja sotsid, siis nüüd oleks pasklik Isamaal end sotsidega välja vahetada, näitamaks rohkem vaateid, mille eest erakond seisab.

Küsimusele, kuidas võiksid sellesse pilti mahtuda Eesti 200 ja Artur Talviku planeeritav partei, kostis Toomla, et need erakonnad pole kindlasti heal kohal, sest skaalal on jaotumata kuus protsenti häältest. "Kui Eesti 200 käis välja, et nad tahavad 15 kohta ja Artur Talvik trumpas üle 25 kohaga, siis selliseks optimismiks kindlasti neil kohta pole," lõpetas Toomla.