Kalle Muuli: Reformierakonna jätkuv valitsemine kujutab ohtu demokraatiale Eestis

 (168)
Hariduskonverents
HariduskonverentsFoto: Andres Putting

Ajakirjanik Kalle Muuli sõnul toob Reformierakonna jätkuv võimulpüsimine ja enda Eesti riigiga samastamine endaga kaasa tõsise ohu nii Eesti julgeolekule kui demokraatiale.

Kalle Muuli toob vestluses Delfiga välja, et kui üheksakümnendatel oli Reformierakonna näol tegemist erakonnaga, mis soovis Eesti elu paremaks muuta, on võimupartei uus põlvkond toonud endaga kaasa ohu demokraatlikule riigivalitsemisele.

Muuli sõnul paistsid reformierakondlased julgete ettevõtmistega silma juba enne ühte parteisse koondumist. Just Reformierakonna asutajaliikmed Siim Kallas, Valve Kirsipuu ja Heiki Kranich olid need, kelle ettevõtmisel viidi läbi tollal uskumatuna tundunud rahareform ja maksureform. Muuli toob välja, et tollal ei kardetud riskida ei oma poliitilise karjääri ega partei populaarsusega ning eesmärgiks oli riigi kiire areng.

Muuli räägib, et erakond muutis suunda umbes kümme aastat tagasi, mil koos Kallasega lahkus poliitikast hulk teisi asutajaliikmeid. Uue esimehe Andrus Ansipi võimule tõusmisega said tee võimupiruka juurde ka otse koolist poliitikasse suundunud noored: alguse sai poliitbroilerite põlvkond. Et poliitika oli uue, elukutseliste poliitikute põlvkonna ainus tulevik, klammerdusid nad selle külge.

Seotud lood:

Tollastest muutustest nimetab Muuli 2003. aastal tehtud otsust hakata riigikassast parteidele maksma senisest kolm korda suuremat toetust ja seada summa suurus sõltuvusse kohtade arvust riigikogus. Kuna valimistulemustest sõltus nüüd erakonna eelarve, palgad ja võimalus järgmistel valimistel taas võita, pööras see poliitika pahupidi.

Muuli sõnul on valitsus justkui halvatud: iga vähegi järsem muutus võib ohustada järgmiste valimiste tulemust ning selle kaudu ka erakonna rahakotti. See tingib vajaduse teha üksnes otsuseid, mis aitavad võimul püsida, või ei tehta üldse midagi. Kui praegu mõjub selline seisak ainult majandusele ja rändesaldole, võivad Reformierakonna tulusad valimisvõidud tulevikus hakata ohustama ka demokraatiat.

Muuli selgituse järgi toimub Eestis täna telefoniõigus ning mitmed avalikud asjad otsustatakse tagatubades. Muuli toob näiteks Sirbi skandaali ja Urmas Paeti otsustusvõimetuse europarlamenti minekul.

"Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase parteiline jalutuskäik riigi sõjaväebaasis ja selle kirglik õigustamine ei jäta kahtlust, et Reformierakond samastab end üha enam Eesti riigiga," ütleb Muuli. Tema sõnul on see ohtlikum kui üks võõraste sulgedega ehitud valimisreklaam.

Muuli väidab, et Reformierakonna sammud seavad kahtluse alla prokuratuuri usaldusväärsuse ja vähendavad kaitsepolitsei võimekust korruptsiooniga tegeleda. Selline poliitika sarnaneb tema sõnul väga Keskerakonna samalaadsete taotlustega.

Muuli sõnul eeldab demokraatia eelkõige valitsuste vahetumist ning Reformierakonna võim on praeguseks juba ilmselgelt liiga kaua kestnud. Lisaks toob ta välja, et Reformierakonna jätkuva võimulpüsimise tulemusel jäävad nõrgemaks teised erakonnad, kuna neile jagub üha vähem riigi raha.

Samas rõhutab Muuli, et riigi valitsemisel ei tohiks alternatiiv olla ka Keskerakonna valitsus. "Ma ei pea Reformierakonna alternatiiviks mitte Keskerakonda, mis minu meelest ei peaks Eesti valitsuses osalema seni, kuni seda juhib Venemaalt raha küsinud Edgar Savisaar, vaid pean alterntiiviks Isamaa ja Res Publica Liitu või Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Tähtis on, et peaministripartei vahetuks ja alterniiviks sobivad mõlemad praegused parlamendiparteid peale Keskerakonna," sõnab ta.

Muuli sõnul võib meid lahutada vaid mõni aasta olukorrast, kus teised erakonnad enam Reformierakonnaga võistelda ei jõua ning Eesti võib end tabada olukorrast, kus riiki valitsetakse nii nagu Ungarit või Tallinna praegu.