Reedel Genfis lõppenud järjekordsel ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungil läks tuliseks vaidluseks, kas see maailmaorganisatsiooni allasutus peaks heaks kiitma lühikese resolutsiooni, mis avaldab „sügavat muret vägivalla ja diskrimineerimisjuhtumite pärast, mis maailma eri paigus pannakse toime inimeste vastu nende seksuaalse orientatsiooni ja sooidentiteedi pärast“.
Nimelt oli ÜRO inimõiguste volinik esitanud nõukogusse kuuluvatele 47-le maailmaorganisatsiooni liikmesriigile oma värske raporti, kus vaadeldi probleemi ulatust kogu maailmas.
Riikide saadikute vahel aga puhkes terav vaidlus, mis jagas Ameerika ja Euroopa ning Araabiamaad, Venemaa ja Aafrika teravalt kahte lehte.
Viimased esitasid resolutsioonile terve peotäie muudatusettepanekuid, millega taheti paarilauselisest resolutsioonist kõik sõnad nagu „seksuaalne orientatsioon“ või „sooidentiteet“ lihtsalt välja võtta.
Näiteks Egiptus kurtis, et need resolutsioonis olevad sõnad on neile vastuvõetamatud, sest „on kultuuriliselt ja sotsiaalselt tundlikud“. Saudi Araabia, kes esindas teisigi sealse regiooni riike aga mõistis nõukogu otsuse kava hukka, sest „teatud riigid tahavad promoda sellega oma kultuurimudelit“.
Samas resolutsiooni esitlenud Ladina-Ameerika riigid nagu Brasiilia, Tšiili, Kolumbia ja Uruguay kutsusid eelmiste esitatud muudatusi tagasi lükkama ja dokumenti heaks kiitma. Sama tegi Euroopa Liidu eest kõnelenud eesistujamaa Itaalia.
Vastu olnud riikide esitatud muudatuste arutamisel lükkasid resolutsiooni poolt hääletada soovinud riigid need veiderdused kõik tagasi. Näiteks Eesti juhtis vastupanu muudatusele, millega taheti dokumendist välja rookida viide ÜRO inimõiguste voliniku koostatud raportile.
„Eelnõu käsitleb spetsiifiliselt seksuaalse orientatsiooni ja sooidentiteedi tõttu inimestele osaks saavat vägivalda ja diskrimineerimist. See ei loo uusi õigusi, vaid tugevdab juba olemasolevat kaitset. Inimõiguste voliniku raport sel teemal on märkimisväärne ja väärib resolutsioonis märkimist,“ teatas Eesti esindaja kutsudes teisi riike muudatusettepanekut tagasi lükkama.
Lõpphääletusel kiideti resolutsioon heaks 25 poolthäälega, 14 riiki oli vastu ja seitse jätsid hääletamata.
Kõik Euroopa ja Ameerika riigid hääletasid poolt, lisaks veel ka Jaapan, Filipiinid, Lõuna-Korea, Vietnam ja Lõuna-Aafrika.
Teisele poole jäid Venemaa koos liitlastega nagu Botswana, Alžeeria, Gabon, Etioopia, Elevandiluurannik, Pakistan, Kuveit, Keenia, Saudi Araabia jt.
Huvitaval kombel aga ei liitunud vastuolijatega muidu tihti Venemaaga sarnast poliitikat ajavad maailma suurjõud. Hääletamata jättis näiteks Hiina, aga samuti Kasahstan ja India.
