Eerik-Niiles Kross ei saaks riigikogu liikmena kõikidesse välisriikidesse reisida

 (129)
Delfi EV96 stuudio ettevalmistus
Eerik-Niiles KrossFoto: Martin Dremljuga

Juhul, kui IRL-ist välja astunud Eerik-Niiles Kross peaks Reformierakonna ridades riigikokku pääsema, siis mitmetesse riikidesse endine luurekoordinaator ja diplomaat vaatamata saadikustaatusele sõita ei saa.

Kevadistel riigikogu valimistel Mustamäel Reformierakonna kolmanda numbrina kandideerival Krossil on hea võimalus ka valituks saada. Esinumber Urmas Paet on Brüsselis eurosaadik ning teine number Maris Lauri vähemalt hetkel rahandusminister. Seega võib eeldada, et Krossil tuleb riigikogulasena edaspidi palju ka välisriikidesse reisida.

Riigikogu kommunikatsioonijuht Urmas Seaver selgitas Delfile, et selle, kas konkreetsel isikul lastakse konkreetsesse riiki siseneda või mitte, otsustab riik, kuhu isik siseneda soovib. Seega võib Krossil probleeme tekkida saadikuna nii Venemaale kui ka USA-sse pääsemisega.

Näiteks USA puhul on Eesti diplomaatilise passiga reisides vajalik viisa ning viisataotluse vaatab läbi ja otsuse teeb USA saatkond Tallinnas.

"Venemaale reisimine on Eesti, nagu ka kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaatiliste passidega viisavaba. Sellistel juhtudel otsustab isiku riiki lubamise pädev Vene Föderatsiooni riigiasutus ehk piirivalve," sõnas Seaver.

Seotud lood:

Diplomaatiline pass antakse Seaveri sõnul riigikogu liikmele, kui ta kuulub riikliku delegatsiooni koosseisu või esindab riiki ametiisikuna.

"Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni mõtte kohaselt on diplomaatiline puutumatus vaid diplomaatilisel esindajal, kes on akrediteeritud asukohariiki– esinduse juht või esinduse diplomaatilise personali hulka kuuluv töötaja. Seega diplomaatiline pass üksi ei tähenda, et selle kasutajal oleks kõikjal maailmas diplomaatiline puutumatus," selgitas Seaver.

2012. aasta augustis püüdis Venemaa Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada, kahtlustades teda seotuses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal, kuid Interpol ei võtnud palvet vastu ja saatis oma liikmetele sõnumi, kus kirjutas: "Palun võtta teadmiseks, et igasugune rahvusvaheline politseikoostöö läbi Interpoli kanalite Eerik Krossi asjas on vastuolus Interpoli konstitutsiooni ja reeglitega." Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingeid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega.

Seoses süüdistustega on Krossile Venemaal kehtestatud viisakeeld.

Eesti Päevaleht kirjutas aasta alguses, et USA võttis IRL-i esimehelt Urmas Reinsalult tõotuse, et Kross ei saa iialgi riigisaladuse luba ning just seetõttu oli USA valitsus Krossile varem kehtestanud Ühendriikidesse sissesõidu keelu.

USA valitsus oli nõudnud Eestilt „vaikivat arusaamist”, et Kross ei saa NATO saladustele ligipääsu ega selle eelduseks olevat Eesti riigisaladuse luba. Sellist teineteisemõistmist on Eesti Päevalehele kinnitanud nii Eesti kui ka USA allikad.

Lisaks sellel ilmus Kross vahetult enne 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisi Interpoli tagaotsitavate nimekirja. Teda otsis taga Venemaa, kes seostab Krossi piraatidega, kes röövisid kaubalaeva Arctic Sea. Kross ja teda kaitsnud IRL-i ministrid eitasid süüdistusi ja peavad Venemaa tagaotsimiskuulutust poliitiliseks.