Delfi kajastas eile, et Venemaa hoiatas Balti riike "Venemaa-vastase psühhoosi" tagajärgede eest. "Ma ei võtaks väga tõsiselt Venemaa välisministeeriumi ähvardusi. Nad on suhteliselt vokaalsed ja see ei oleks esimene kord kui selliseid ähvardusi tehakse," ütles Grosberg.
Grosbergi sõnul oleks balti riikide "vastutusele võtmine" eelkõige rünnak NATO liikmesriigi vastu ja sellel oleks hoopis teised tagajärjed kui praeguse sõja korral Ukrainas.
Ka Ukraina president hoiatas Eestit, Lätit ja Leedut võimalike tagajärgede eest, kui Venemaa peaks oma eesmärgid Ukrainas saavutama. Grosbergi sõnul aga on Venemaa juba pöördumatult möödas sellest punktist, kus neil oleks olnud võimalik Ukraina üle võim saavutada.
Venemaa on nüüdseks juba kahel korral lubanud Ukrainas Mariupolis relvarahu, et tsiviilisikud saaksid turvaliselt evakueeruda. Esimesel korral relvarahu ei tulnudki ning ka täna on juba tulnud teateid, et kella üheksani õhtul kestma pidanud relvarahu on lõpetatud ning Venemaa on taas asunud Mariupoli pommitama.
Kui tõsiselt saab võtta Venemaa rahu lubadusi? "Pean tunnistama, et Venemaa sõnumeid tuleb võtta tõsiselt ainult siis, kui nad ütlevad, et nad midagi ei tee. Eelmise aasta lõpus nad ütlesid, et kindlasti ei ründa Ukrainat - täna on see risti vastupidi. Nii kurb kui see ka ei ole, siis mina isiklikult ei usu ühtegi nende sõna, ühtegi nende lubadust," toonistas Grosberg.
Ta lisas, et minevikust ei ole kuigi palju märke, mis lubaks Venemaa teateid kindla tundega uskuda. "Venemaa oli üks neist, kes oleks pidanud garanteerima Ukraina terviklikkuse ja julgeoleku peale seda kui Ukraina loobus tuumarelvadest," märkis Grosberg.
Tänasel kaitseministeeriumi pressikonverentsil öeldi, et Venemaa on suure osa oma Ukrainasse viidud ressurssidest ära kasutanud, kuid Grosberg ütles, et see ei tähenda siiski Venemaa sõjalise varu lõppu. "Kui räägime ära kasutatud ressursist, siis ma mõtlen neid, mis on Ukraina piirile viidud. Vene relvajõud on suured ja laiad. Käike on kindlasti veel, olgu see siis mobilisatsiooni või reservväelaste kaasamine," ütles Grosberg. Ta lisas siiski, et kõige võitlusvõimelisem ja efektiivsem osa on praegu koondatud Ukrainasse ning nad on juba palju kaotusi kannatanud.
Oluline on taaskord märkida, et Eestile ei ole Grosbergi hinnangul sõjalist ohtu.
