Uus isikut tõendav dokument, mis võimaldab Assange'il, kes on põdura tervisega, naasta Austraaliasse, väljastati mullu septembris, ent jäi kuni tänaseni avalikkusele teadmatuks, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Tema eelmine pass aegus.

James Larsen, välisministeeriumi juhtiv õigusametnik, ütles parlamendi ees küsimustele vastates, et tulenevalt tõsiasjast, et USA ei kätke Assange'i vastu mingit süüasja, ei arutata ameeriklastega ka mehe probleemideta lahkumist saatkonnast.

Ta märkis, et tal „ei ole täpset ülevaadet, milline on meie läbikäimine Ameerika Ühendriikidega konkreetselt Assange'i küsimuses“. „Austraalia valitsus ei tea ühestki kohtumenetluse algatamisest kodumaal või Ameerika Ühendriikides seoses Assange'iga,“ märkis Larsen.

Ajakirjanduses levib juba mõnda aega kuuldus, et Ecuador tahab Suurbritanniaga ära leppida, olles valmis loobuma Assange'ist, kellega on neil juba mõnda aega probleeme, ennekõike pärast seda, kui tuli välja, et WikiLeaksi asutaja häkkis suursaatkonna arvutisüsteemidesse, et jälgida neis toimuvat.

Assange jäeti seetõttu ilma internetist.

Usalduse puudumise tõttu nõuab saatkonna personal Assange'i külastajatelt ka rohkelt teavet, sh uurib väidetavalt nende „eraelulisi või poliitilisi seisukohti, aga ka nende sotsiaalmeediakontode kasutajanimede kohta“.

Assange põgenes Ecuadori saatkonda Londonis 2012. aastal, kui kohtunik Suurbritannias otsustas, et mees tuleb seksuaalses kallaletungis süüdistatuna Rootsile kohtupidamiseks välja anda. Kuigi neist süüdistustest loobuti, on USA huvi riigisaladuse lekitajast Assange'i kinnipidamise vastu väidetavalt endiselt suur.