Michal kinnitas, et ka Reformierakonna jaoks on alkoholiteema tõsine teema. Samas rõhutas ta, et alkoholitarbimine on mitu aastat järjest vähenenud. Samuti meenutas ta, et valitsuses olles hoiatas Reformierakond kampaaniakorras tegemiste eest.

„See ei saa olla pikaajaline lahendus, vaid on pigem poliittehnoloogiline mäng või isikliku arve õiendamine toiduainetetööstuse ja meediaga, öeldes intervjuus, et isegi võiks tegelikult poole vähem tarbida,” viitas Michal Ossinovski Eesti Päevalehele antud intervjuule.

Lahja alkoholi aktsiisi tõstmine suunab inimesi Michali hinnangul pigem kangema alkoholi poole. „Taas saab oleme suhtena odavam ennast surunuks juua kangemast kraamist,” kommenteeris ta.

„Eelmises valitsuses jäid Ossinovski ettepanekud seisma lihtsal põhjusel – tal ei olnud tegelikult täiesti mõistlikele küsimustele vastuseid,” väitis Michal. Üks neist küsimustest oli tema sõnul, et kui Soomes on aastaid olnud ülikarm alkoholipoliitika, näiteks on seal 100 000 elaniku kohta 6, kuid meil 200 kange alkoholi müügikohta, siis miks tarbitakse seal alkoholi sama palju kui Eestis.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütles alkoholikonverentsil, et kuigi Soomes ja Rootsis on tarbimine meiega sarnane, siis on seal alkoholikahjud väiksemad, sest alkoholi tarbitakse väiksemates kogustes ja tarbimine on ühiskonnas ühtlasemalt jaotunud. Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et kui Soome kolleegidelt küsida, mis juhtuks, kui alkoholi saaks Soomes kätte sama kergelt kui Eestis, siis vastatakse: „Surnuks joome.” Ehk sellisel juhul oleks alkoholitarbimine Soomes veelgi suurem kui praegu.

Mure väikepoodide pärast

Samas on Soome asunud liikuma poliitika lõdvendamise suunas, Michali sõnul selleks, et ka väiksematel poodidel oleks lihtsam uksed lahti hoida. „Väiksemad kauplused maapiirkondades on ilmselt ühed, kes kannatada saavad, ja see seab löögi alla maapiirkondade varustamise esmatarbekaupadega,” ütles Michal aktsiisitõusust ja müügipiirangutest rääkides.

„Bürokraadi unistus – igal kaubagrupil on vahel läbipaistmatu sein ja keegi ei mõtle võipakki ostes saiale – paistab küllap odav ning lihtne vaid soojas kabinetis istudes. Praktikas tähendab see kindlasti arvutusi kaupluse tasuvusest ja kui piirangud saavad veel karmimad, siis ehk ka sellest, et mõni sulgeb uksed. See mure oli teistegi erakondade ministritel, loodan, et meenub.”

Alkoholireklaami keelamine koliks reklaamiraha teistesse kanalitesse

„[Eelmises] valitsuses olid samuti laual küsimused, kuidas meediapiirangud mõjuvad, mis on nende positiivne mõju ning milline tarbija käitumise muutus? Meie hoiak on olnud, et alkoholireklaamis ei tohi olla elustiilireklaame, mis näitaks inimesi tarbimisvaliku tõttu kuidagi edukamana. Kuid, ainult sildi ja alkoholikanguse teatamine on pigem taas reklaamiraha Eesti meediakanalitest teistesse kanalitesse kolimine. Kahtlen, et Eesti televaataja sellest võidab,” lausus Michal.

„Isiklikult kahtlustan, et kui keegi ostab poest õlut, siis ei tee ta seda Meistrite Liiga vaheajal kõlava sponsorteate tõttu. Aga seda vaatamata jätta oleks hoopis magedam põhjusel, et kuskil on keegi, kes ei suuda piiri pidada. Ja appi tõttab käsk ja keeld?”

Reklaamiraha liiguks Michali sõnul teistesse reklaamikanalitesse ka siis, kui alkoholireklaamile tele- ja raadioprogrammis täiendavad piirangud seada. „Alkoholireklaami mahud internetis on kasvanud kiiremini kui teistes meediakanalites. Näiteks viie aasta võrdluses on alkoholitootjad toonud internetti 73 protsenti rohkem reklaamiraha, teles on see näitaja vaid 20 protsenti,” lausus Michal.

Justiitsminister pole muutunud, kas põhimõtted on?

Michal lisas, et ka ettevõtjad on aastaid Ossinovskile alkoholi teemadel pakkunud kaasamõtlemist ja eneseregulatsioone.

„Kaubandus-tööstuskojast tuli õigustatud küsimus, kas sellise mahuga muutus ei vajaks põhjalikumat läbimõtlemist, ning hea õigusloome põhimõtteid arvestades väljatöötamiskavatsust koos mõjude hinnanguga. Sama seisukoha võttis ka tollane justiitsminister. Minister pole muutunud, näis, kas hea õigusloome põhimõtted on endiselt au sees, või olid need aktuaalsed vaid meiega koos.” Aasta eest ministrina alkoholi- ja reklaamiseaduse muudatusi kooskõlastamata jättes ütles ka Michal ise, et alkoholipiirangute mõjusid tuleks kainelt analüüsida.

Michali sõnul toetas Reformierakond valitsuses olles alkoholipoliitikas tähelepanu suunamist noortele, nii leiab ta, et alustada tuleks noortest ja kohe ära teha alkoholi kontrollostude võimalus alaealiste müügipiirangu kontrollimisel. Tervise arengu instituut tegeleb küll juba aastaid sääraste kontrollostudega, kuid praegu lubab seadus neil kontrolloste teha vaid täisealistega.

Arutamist väärt on Michali sõnul mõte, et alkohol oleks eraldi alal, nagu suuremates kauplustes juba on. „Kuid on ka asju, mis kõlavad ebareaalsena – happy hour'i keelamine? Happy hour ei ole kunagi olnud Eesti kultuuri osa, veel vähem aktuaalne probleem. Aga trummipõrinal minna võidukasse võitlusesse happy hour'iga kõlab … jõulise, ambitsioonika asendustegevusena,” leiab Michal.

„Kui keegi tarbib liigselt alkoholi, siis see on probleem ja tõsine,” nentis Michal. „Me oleme alati olnud valmis siin kaasa aitama, kuid probleemi lahendamiseks tuleks kõik osapooled võtta laua taha ja asja arutada tõenduspõhiselt.”