„Kui paljude koalitsioonilepingu punktide puhul võib õigustatult rääkida kosmeetilistest muudatustest, siis laste- ja peretoetuste tõusu puhul on tegu kõige olulisemate otsustega, millel on sügav demograafiline ja sotsiaalne mõju,“ ütles Anvelt.

Tuleva aasta eelarve toob uue lasterikka pere toetuse 200 eurot kuus kõikidele vähemalt kolmelapselistele perekondadele, üksikvanemate toetuseks loodud elatisabifondi ja toetussüsteemi, mis kindlustab igale noorele võimaluse osaleda huvitegevuses. Järgmisest aastast eraldatakse täiendavalt miljon eurot puudega laste hoiuteenusele.

Poliitikauuringute keskuse Praxis hinnangul vähendab kõik see kokku oluliselt laste ja noorte vaesust ning sotsiaalset tõrjutust, prognoosi kohaselt väheneb süvavaesuses elavate laste osakaal kaks korda järgnevate aastate jooksul, märkis ta.

Lisaks on täiskasvanute hammaste parandamise programmi rakendamiseks 2017. aasta riigieelarves ette nähtud kuus miljonit eurot (alates 2018. aastast 12 miljonit eurot).

Kultuuritöötajaid ja treenereid ootab tuleval aastal ees palgatõus ning korda tehakse tantsupeo kodu Kalevi staadion. Investeeringute ja uute töökohtade Eestisse meelitamiseks luuakse suurinvestori toetus ning elamumajanduse investeeringutesse suunatakse 32,5 miljonit eurot, millest ligi 20 miljonit on planeeritud korterelamute rekonstrueerimiseks.

“Samuti tõstaksin esile HIV ja narkomaania ravi- ja ennetustegevuste eelarve suurendamise. Tuleval aastal on HIV ja narkomaania raviks ja ennetustegevusteks ette nähtud 16,43 miljonit eurot, mida on 600 000 eurot enam kui tänavu. See on oluline samm edasi olemasoleva ühiskondliku probleemi tunnistamisel ning sellega tegelemisel,” selgitas Anvelt.

Tuleval aasta käivitub üksi elavate pensionäride toetussüsteem, mille tulemusena hakkavad üksi elavad pensionärid saama riigilt täiendavat toetust (115 eurot) kord aastas.