Laasi võimukaotuseohust Tallinnas: 200 inimest kaotaksid töö. Need on meie inimesed. Mida nad siis teeksid? Kuhu läheksid?
Priit Toobali ja Lauri Laasi eraviisilise jälitustegevuse kohtuasja materjalid on täis muretsemist omade poiste töökohtade pärast. Toobal ja Laasi õhutasid oma erakonnas pettunud sotsiaaldemokraatide Tallinna linnavolikogu fraktsiooni nõunik Ivor Onksioni Keskerakonna kasuks luurama, sest Tallinna linnapea Edgar Savisaar kartis, et IRLi liige Indrek Raudne ostab mõned keskerakondlased ära ja kukutab ta.
Hiljem aga täitis Toobali ja Laasi päevasid pigem tragikoomiline pingutus, et Onksionile tema teenete eest väärikas töökoht leida.
Onksion tegi Savisaarele mitu ettekannet opositsioonipoliitikute omavahelistest kokkusaamistest, mille eesmärgiks oli Savisaarele umbusaldust avaldada. Ettekanded liikusid läbi Toobali, Savisaar ei tahtnud otse Onksioniga suhelda.
25. veebruaril 2011 kirjutas Laasi Savisaarele kirja, milles tundis muret, et Raudne ostab keskerakondlaste hääli kokku, aga Keskerakond on oma võimu hoidmisel liiga loid.
200 töötut keskerakondlast
"Edgar, kui saan mingil moel kasulik olla enne volikogu hääletust siis teeksin seda hea meelega. Mäletan eelmist korda ja tean, milline verevalamine läheb lahti siis kui peaksime linnas võimu kaotama," kirjutas Laasi.
"Sul on täiesti õigus, 200 inimest kaotaksid töö. Need on meie inimesed, mida nad siis teeksid, kuhu läheksid? Eriti praegusel ajal."
2011. aasta valimiste paiku tekitas keskerakondlaste jaoks parajat peavalu ka Evelyn Sepp, kes oli langenud ebasoosingusse, riigikokku valituks ei osutunud ja kes võibolla just seetõttu oli hakanud oma erakonda avalikult kritiseerima.
Savisaarel oli tekkinud idee, et Sepa pahameelt oleks võimalik leevendada talle Euroopa kultuuripealinna projektis rakendust andes. Laasil oli infot, et kultuuripealinn võiks tõesti Sepale huvi pakkuda. Sepast saigi kultuuripealinna tegemisi korraldanud sihtasutuse juhatuse liige kuupalgaga 3000 eurot, mis oli võrreldav riigikogu liikme palgaga.
Onksionile on tööd vaja
2011. aasta sügisel sai sotsidele selgeks, et Onksion ei ole neile enam lojaalne ja Onksion pidi lahkuma. Tal oli kokkulepe, et Keskerakond võtab ta oma hõlma alla ja pakub talle poliitilist tööd sama palgaga mis sotsid, aga see polnud sugugi nii lihtne.
Savisaar Onksioni ei usaldanud, vaid kahtlustas, et too võib olla topeltagent, keda sotsid üritavad Keskerakonna ridadesse sokutada. Seetõttu ei tahtnud ta Onksioni Tallinna linnas liiga olulistele kohtadele lubada.
Toobal ja Laasi üritasid Onksionile tööd leida, aga see läks üle kivide ja kändude. Onksionit üritati tööle saada Tallinna Linnatranspordi ASi, aga selle juhatuse esimees Enno Tamm vaba kohta ei leidnud. "Selliseid kohti ei ole paraku enam ühtegi," teatas Tamm Toobali küsimise peale. "Mul on juba kolm tiksujat ja fond miinuses."
Onksionit üritati tööle panna Põhja-Tallinna linnaosavalitsusse, aga ka sellest ei tulnud midagi välja. Onksionile räägiti, et ta võib saada riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juurde, aga selle esimees Kadri Simson ütles, et tema niimoodi inimesi ei võta. Simsoni sõnul tekib kõigepealt töökoht ja siis otsitakse sinna inimene, mitte vastupidi.
Samal ajal saatis Onksion Toobalile ja Laasile kurbasid kirjasid, milles palus tööotsinguid kiirendada. Onksion kurtis, et tööst ilmajäämise tõttu on isegi tema ema lugupidamine ta vastu langenud.
Jant linnaarhiivis
Viimases hädas tekkis mõte saata Onksion tööle Tallinna linnaarhiivi. Selle juht Küllo Arjakas ei tahtnud sellest aga midagi teada. Toobal ja Laasi üritasid suruda Onksionit linnaarhiivi, aga Arjakas kirjutas selle peale Savisaarele kolme leheküljelise vihase kirja, milles protesteeris taolise personalipoliitika vastu.
Arjaka vastuseisu murdmiseks läks vaja Savisaare enda sekkumist. Ta kirjutas Arjakale mitu kirja, milles tuletas talle muuseas meelde seda, kuidas endine Keskerakonna peasekretär Arjakas ise linnaarhiivi juhiks sai.
Arjakas oli vastu tahtmist valmis Onksionile töökohta tekitama, aga selle koha palk oli palju madalam Onksioni soovitust, lisaks oleks töölevõtmine nõudnud tervet nädalat.
Laasi saatis seepeale Savisaarele kirja, milles pahandas, et Onksioni ei õnnestu kuidagi tööle võtta, samas kui Arjakas hoiab arhiivis oma asetäitjana ametis IRLi liiget.
Savisaar saatis seejärel Arjakasele kirja. "Küllo! Ütle palun, milles Lauril õigus ei ole?" Arjakas vastas, et tema asetäitja pole IRLi liige, vaid IRLi liikme nimekaim.
Onksion saadab kirjasid
Kui Onksion linnaarhiivi ametikohast kuulis, polnud ta sellega sugugi rahul. "Käesoleva kirja põhjus peitub asjaolus, et Küllo pakkumine on sisuliselt mitmeid kordi kehvem igas mõttes, võrreldes linnavolikoguga ning sellega, mis algselt kokku lepitud sai (koht on raamatukogutädi kõige noorem jooksupoiss ja laoabiline)."
Onksion kurtis, et Arjakasel on vaba arhivaari ametikoht, mille palk on palju parem, aga kuhu Arjakas teda võtta ei taha. Arjakas selgitas, et arhivaari koht tahab kutsetunnistust, mida Onksionil pole. Lisaks kurtis Onksion, et töö arhiivis pole kuidagi poliitikaga seotud.
Kuna linnaarhiivis oleks Onksion saanud vähem palka kui linnavolikogus, lubasid keskerakondlased vahe kompenseerida. Seoses sellega saatis Onksion Toobalile ja Laasile mitu kurba kirja, milles ta arvutas välja oma rahalise kaotuse linnaarhiivi minnes, samuti arvutas ta välja, palju on ta kodus istudes raha kaotanud ja palus selle kompenseerimist.
