Valitsuse liikme tööle võtmist ja vabastamist reguleerib vabariigi valitsuse seaduse paragrahv 35 ja ametist lahkuvatele ministritele on ette nähtud hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses. Seda aga teatud eranditega. 

"Nii ei maksta hüvitist nendele vabariigi valitsuse liikmetele, kes nimetatakse vahetult ka järgneva valitsuse liikmeks," selgitas Kristina Haavala rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast. 

Samuti ei maksta hüvitist ministritele, kui neil taastuvad ametist vabastatud valitsusliikmena volitused riigikogu liikmena.

Küsides justiitsministeeriumist selgitust, mida täpsemalt tähendab seaduses välja toodud lõik "taastuvad ametist vabastatud valitsusliikmena volitused riigikogu liikmena", tuli ministeeriumi avaliku õiguse talituselt vastus, et lähtudes seaduse grammatilisest tõlgendusest ei ole riigikogu liikme volituste taastamine praegu asjakohane, kuna riigikogu alustas aastal 2015 tegevust uues koosseisus. 

Tuginedes seaduse grammatilisele tõlgendusele, oleksid kaheksa ministrit saanud kuue kuu põhipalga suuruse hüvitise aastase ametis oldud aja eest. Tegemist oleks olnud sotsiaalse garantiiga, mida saavad ka näiteks riigikogu liikmed volituste lõppemisel. 

Rahandusministeeriumi andmetel oli 1. aprilli 2014 seisuga ministri põhipalk 4420 eurot kuus. 

Tuues näiteks endise rahandusministri Maris Lauri (Reformierakond), siis tema jätkab pärast ministritöö lõppu tööd riigikogu liikmena. Seega hüvitist oleks Lauri pidanud saama kuue kuu ametipalga ulatuses ehk 26520 eurot. Uurides Kristina Haavalalt, kas summale tuleb veel mõni tasu lisaks, vastas ta, et sinna lisanduvad veel puhkusetasud ja aprillikuu palk. 

Alates 1. aprillist 2015 on rahandusministeeriumi andmetel ministri kuupalgaks 4503,98 eurot ehk ministrite palgad on aastaga tõusnud üle 80 euro. 

Kuna ministreid, kes ei jätka uues valitsuses on kokku kaheksa, siis oleks ainuüksi hüvitiste maksmiseks kokku kulunud 212 160 eurot ühe aasta pikkuse tööaja eest. 

Seda fakti kontrollides palus Delfi uurida seadust täpsemalt. Üks on seaduse grammatiline tõlgendus, kuid kas seaduse sisuline tõlgendus toob teise info.  

Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Katrin Lunt täpsustas, et vabariigi valitsuse eesmärgi ja mõtte kohaselt saavad hüvitist ministrid, kes ei ole uues valitsuses ega riigikogus. 

"Tõsi, eelmise valitsuse ministrite riigikogusse suundumisega nende volitused otsesõnu võttes ei taastu, sest ametisse on nimetatud uus riigikogu koosseis. See on siiski väike grammatiline nüanss. Eelkõige tuleks siin lähtuda seaduse eesmärgist ja mõttest ning pöörata tähelepanu sellele, et endised ministrid siiski jätkavad riigi (seadusandliku) võimu teostamist ja seetõttu ei ole põhjendatud neile kuue kuu ametipalga ulatuses hüvitise maksmine."

Küsides rahandusministeeriumist, missuguseks jääb lõplik summa, mille ametist lahkunud minister viimase palgana kätte saab, vastas Kristina Haavala, et endise rahandusministri puhul on lõplikuks summaks 3112,23 eurot netos, mille hulka kuulub ka esindus- ja puhkusetasu. "See on lõplik. Hüvitised, neid ei tule."

See tähendab, et ligi aasta ametis olnud Taavi Rõivase esimese valitsuse ministrid jäävad hüvitiseta, kuid saavad ette nähtud puhkuse- ja esindustasud.

Ministrid, kes jätkavad uues valitsuses on peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, välisminister Keit Pentus-Rosimannus, maaeluminister Urmas Kruuse, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Urve Palo, sisminister Hanno Pevkur.  

Ministrid, kes ei jätka uues valitsuses, kuid jätkavad riigikogu liikmetena on Mati Raidma (endine keskkonnaminister), Urve Tiidus (endine kultuuriminister), Maris Lauri (endine rahandusminister), Helmen Kütt (endine sotsiaalminister), Ivari Padar (endine põllumajandusminister), Andres Anvelt (endine justiitsminister, Anne Sulling (endine väliskaubandus- ja ettevõtlusminister), Jevgeni Ossinovski (endine haridus- ja teadusminister).

Taavi Rõivase juhitav esimene valitsus astus ametisse 26. märtsil 2014. aastal. Taavi Rõivase teine valitsus andis ametivande 9. aprillil 2015. 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid