Ilves tunnistab, et ta ei tea, milline oleks lahendus praegusele olukorrale. „ÜRO põhikiri aastast 1945 keelab agressiooni. /../ Olulisim on Helsingi lõppakt, mis on olnud transatlantilise julgeoleku nurgakiviks alates 1975. aastast, milles lepiti kokku, et ühtki piiri ei tohi muuta jõudu kasutades,“ ütles ta.

„Ja sellest tulenevalt, kui need lepingud ei ole enam päevakorral, siis kuhu me oleme jõudnud? Minu meelest olukorda, kus reeglid enam ei kehti. Üks riik on põhimõtteliselt otsustanud, et ta ei pea enam järgima neid reegleid, milles me koos kokku leppisime.“

President tuletas meelde Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta, millega Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Venemaa lubasid garanteerida Ukraina terviklikkuse, kui viimane loobub tuumarelvadest. „Järjekordne leping, millest kinni ei peetud,“ nentis Ilves.

Riigipea meenutas ka 1938. aastat, mil Natsi-Saksamaa teostas Austria anšlussi ja annekteeris Sudeedimaa, lubades kaitsta oma kodanikke kõikjal maailmas.