Kaitsepolitsei asub uurima juhtumit karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb sõnumisaladuse rikkumist, teatas prokuratuur.

Kuivõrd puuduvad andmed, et pealtkuulamine oleks toimunud seaduslikul alusel ja selleks õigustatud ametkondade poolt, siis esinevad lisaks karistusseadustikus sätestatud eraviisilise jälitustegevuse tunnused.

Sõltumata asjaolust, kas pealtkuulamine pandi toime Eestis või väljaspool, kehtib Eesti karistusseadus kuriteo osas, mis on pandud toime Eesti kodaniku vastu.

Kuigi esialgu annavad olemasolevad andmed alust arvata, et pealtkuulamine ei ole toimunud Eestis, on toimunu asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks vajalik alustada kriminaalmenetlust.

Kuna välisministri ametialaste telefonikõnede seadusevastase pealtkuulamisega kaasneb oht Eesti julgeolekule, määras juhtiv riigiprokurör kriminaalasja menetlemiseks kaitsepolitseiametile.

Välisminister Urmas Paet jagas eile ajakirjanikele selgitusi veebruari lõpus EL välisteenistuse juhiga toimunud telefonikõne ning selle pealtkuulamise kohta.

Paet märkis, et telefon, millega pealtkuulatud kõne tehti, oli tal Kiievis kaasas. Ka pressikonverentsi ajal hakkas tal taskus telefon helisema.

Välisminister räägib I-phone 4-ga.

Paet rääkis täna ajakirjanikele, et Catherine Ashtoniga peetud kõne sisu ja mõte oli anda edasi Kiievi meeleolu, emotsiooni ja sündmusi. Päev varem oli Paet viibinud Kiievis. "See oli päev, millest paar päeva varem oli inimesi tapetud ja vigastatud, pinged ja ärevus olid kõrgel," meenutas Paet.