Kaja Kallas sõnas neljapäeval, et üks tänavuste eelarvekärbete peamisi vaidluskohti on siseministeerium, kus võiks tänavu nelja miljoni ulatuses preemiaid maksmata jätta.

„Mis on oluline, on see, et siseministeerium maksis preemiateks eelmisel aastal - ja siin pole päästjad-politseinikud - üle nelja miljoni euro. Ja kui nad sellel aastal seda preemiat ei maksa, me võtaksime ära selle preemiaraha neli miljonit, siis tegelikult sisejulgeolek sellest ei kannata,“ ütles reformierakondlasest peaminister Kallas pärast valitsuse pressikonverentsi Delfile.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) sõnas täna Delfile, et peaminister on ekslikult valeväiteid levitanud. „Ei ole olemas mingit preemiafondi, mille me saaks ära kaotada,“ rõhutas ta. Läänemetsa sõnul seletatakse praegu usinalt Kallasele ka seda, et kui inimestele makstakse ületundide eest, siis see raha tuleb olemasolevast palgafondist.

Läänemetsa sõnul on politseil praegu palgafondist puudu umbes 12 miljonit eurot. „Selle katavad ära haiguspäevad ja see, et ületundide eest saab vabu päevi, mitte lisatasu,“ rääkis minister ja lisas, et siseministeeriumis tehti sel aastal sisemisi kärpeid, et vältida politseinike koondamist.

„Mul on väga kahju, et nii halvasti öeldud sõnad on ringlema hakanud,“ nentis Läänemets. „Nagu meil oleks mingi preemiafond, mida priiskame. Praegu on peaministri ja rahandusministri otsene nõudmine, et peame riigi julgeolekut vähendama.“

Kus siis kärpekohtade kompromisse teha? „Miks te ei küsi Reformierakonna käest, et miks te pole nõus kompromissile minema ja kaitseministeeriumist kärpima?“ uuris Läänemets vastu. Ta meenutas, et sotsid polnud juba koalitsioonikõneluste ajal nn ülevälja kärbetega nõus. „Ütlesime juba siis, et ei taha kärpida riigikaitse ega julgeoleku valdkonnast,“ toonitas Läänemets.

Ministeeriumid peavad püksirihma pingutama

Rahandusminister Mart Võrklaev nentis sel nädalal, et ilmselt ootavad ministeeriumeid ees suured kärped. „Kulude koomale tõmbamine pole ühelegi ministeeriumile lihtne,“ tõdes ta, aga lisas otsa, et muud ei jää üle – tulud ei tule kuludele järele. Ministeeriumite puhul võib kogukärbe jääda 50 miljoni euro kanti. Võrklaev lisas, et summa jaotub asutuste vahel võrdselt. Ühe suure erandiga. Kaitseministeerium ei saagi kärpekäsulauda. „Kaitseministeeriumi kaitsekulusid kokku hoida ei saa,“ toonitas Võrklaev ja näitlikustas, et vajalik laskemoon ja sõjatehnika tuleb ära osta.

Sotside juht ja siseminister Lauri Läänemets leidis, et nii pole õige. „Kui teha kärpeid, siis julgeolekus ühtemoodi. Ei ole olemas erinevat julgeolekut. Et siseministeeriumi politseinik on väiksema julgeoleku tagaja kui kaitseväelane. Mõlemad on vajalikud. Sotsidel on lihtne ettepanek – käsitleme ühtemoodi,“ lausus ta.