Marek Koit, OÜ ÜLE juhatuse liige selgitab, milline näeb välja teekatte pindajate argipäev. Moodsa tehnoloogiaga on võimalik pinnata hea mitu kilomeetrit teed päevas. Ehkki materjalid on kallimad, on liiklejad tänulikud, sest nii säästetakse mitme päeva võrra teetöödeks kuluvat aega.
Eesti üks tuntumaid tee-ehituse ettevõtteid OÜ ÜLE teeb pindamistöid aastas keskmiselt 550 kilomeetril. Peamiselt Eestis, kuid ka Rootsis ja Soomes. Valdavalt tehakse Eestis pindamistöid väiksema liiklussagedusega teedel, kus keskmiselt kuni 500 autot ööpäevas, kuid kohati ka teedel, kus liiklussagedus kuni 1500 autot ööpäevas või veelgi suurem. Samuti tehakse teede pindamistöid linnade ja asulate väiksematel tänavatel.
Teekatete pindamine sõltub ilmastikust vaid temperatuuri ja sademete osas. Vihmase ilmaga pindamistöid teha ei saa, sest see on tehnoloogiliselt võimatu. Ka ei ole võimalik teid pinnata, kui sügisel langeb temperatuur alla 10 kraadi.
Nendest piirangutest tingituna on peamine pindamise hooaeg keskmiselt maikuu algus kuni septembri algus. Kruusakatete tolmuvabaks muutmisel immutustehnoloogiate puhul saab töid teha pikemalt.
Pindamisbrigaadis on 10–15 inimest
Pindamisbrigaadid on mehitatud väga erinevalt: väiksematel objektidel saab hakkama kahe-kolme inimesega, kuid on töid, mille tegemiseks on väljas 10–15 inimest. Igal neist on oma ülesanne: ühed korraldavad ja reguleerivad liiklust, teised puhastavad teekatet, kolmandad haldavad pindamise seadmeid, neljandad rullivad teekatet ning otsad tõmbavad kokku järeltööde tegijad.
Tööde kiirus oleneb brigaadide mehitatusest ja seadmetest. Väiksemad, 2–3-liikmelised tiimid pindavad päevas umbes poolteist kilomeetrit teed, suurte brigaadide jõudlus on 5–10 kilomeetrit päevas.
Vaakumimur, gudronaator ja teised põnevad masinad
Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et mis see pindamine siis ära ei ole – tuled kohale, lased ühest torust bituumenit, teisest killustikku ja ongi tehtud. Tegelikult on pindamine samasugune täppistöö nagu kirurgil operatsiooniks ettevalmistumine. Kõigepealt tuleb teekate tolmust ja prahist puhastada, selleks kasutatakse kas vaakumimurit või tavalist harjamasinat.
Alles seejärel saab tulla gudronaator, mis teele bituumenemulsiooni pihustab. Bituumenikiht kaetakse killustikuga, seda tööd tehakse laoturseadmega. Kui killustik on maha laotatud, rullitakse seda kummiratastega pneumorulliga.
VAATA JA LOE LISAKS:
Ja see pole veel kõik: kui pneumorull on töö lõpetanud ja järgmisele objektile rullinud, tulevad uuesti harjamasinad, mis 2–3 päeva jooksul valminud pindamistöölt lahtise killustiku ära harjavad. See, kui hästi killustik bituumeniga teele kinnitub, oleneb ilmastikust: jahedamate ilmadega võtab see protsess kauem aega, soojematega läheb kiiremini.
OÜ ÜLE on teinud ka pilootprojektina katsetöid, kus lahtine killustik on teekattelt eemaldatud juba paari tunni jooksul pärast pindamistööde tegemist. Seega võib päevas valmida põhimõtteliselt kuni 6 kilomeetrit pinnatud teed, mis on juba pühitud ja kus on taastatud ka teekatte markeering. Selleks on vaja küll 30 protsenti kallimaid lähtematerjale, kuid liiklejaid häiritakse lühemat aega.
Pindamistehnoloogiaid on paarkümmend
Pindamistehnoloogia on teekatete kulumiskihi taastamise ja uuendamise jaoks. Tegemist on õhukese ülekattega, mis parandab katte vastupidavust ilmastikule ja kulumisele ning annab parema haarduvuse. Tehnoloogiaid on väga erinevaid, umbes 20 ringis, kuid peamiselt jaotuvad kulumiskihi taastamine kõvakattega teedel ja kruusateede tolmuvabaks muutmine.
Seda, kui suure fraktsiooniga killustik mingile teelõigule pannakse, otsustab teeomanik. Maanteeamet on väljastanud ka pindamisjuhise, kus on üksipulgi kirjeldatud erinevaid meetodeid ja seda, kuidas hinnata, millise meetodiga on parim teed pinnata. Sõidukijuht saab pindamise erisustest aru rehvimüra järgi: mida rohkem värskelt valminud pindamislõik auto rehvide all müriseb, seda jämedama killustikuga on see pinnatud.
Eesmärk on pindamiskihi vastupidavuse suurendamine
Innovatsioon on pindamisel liikunud pindamiskihi vastupidavuse suurendamisele, töö kiirusele ja müra vähendamisele. ÜLE OÜ tegeleb pindamistehnoloogiate uurimise ja täiustamisega pidevalt. Koos Rein Freibergi ja Teede Tehnokeskusega on korraldatud pindamise infopäevi ning seminare, et oma kogemusi ja tähelepanekuid jagada ning oskusi nii tellijatele kui konkurentidele edasi anda. Mida teadlikum on tellija, seda paremad on meie teed.
VAATA JA LOE LISAKS:
Otsitakse võimalusi pindamise kiirendamiseks. Kiirpindamine häirib liiklejaid võimalikult vähe ja lühemat aega ning autojuhid ei pea lahtist killustikku ja 30 km/h kiiruspiiranguid nii kaua “kannatama”. Võrreldes tavapindamisega on kogu protsess märksa kiirem.
Müra vähendamisel on ÜLE uue tehnoloogiana turule toonud mössiga pindamise (microsurfacing). Tegemist on keskkonnasõbraliku n-ö külma tehnoloogiaga, kus segu segatakse masinas kohapeal ja laotatakse läbi jaotuskasti vedela massina kattele. Laotatud segu reageerib kiiresti ja ideaalis võib teele liikluse peale lasta juba tunni möödudes.
Moodne möss on ka tihedama tekstuuriga ehk rehvimüra on väiksem kui killustikuga pinnatud teel. Lisaks saab sellise tehnoloogiaga paigaldada umbes kilomeeter uut katendit päevas ja mingeid kiiruspiiranguid vmt sellele lõigule rohkem ei jää – lõik ongi valmis.
Pinnatud tee peab vastu aastaid
Pindamisi projekteeritakse keskmiselt 5–7-aastase elueaga suurematel teedel. Reaalsuses kestavad need isegi kuni kümme aastat. Väga palju oleneb aluskattest ja sellest, kui deformeerunud see on. Üldjuhul kehtib põhimõte, et pindamine on ennetav, mitte remonditehnoloogia.
Seega alati võiks teha pindamise aasta või paar varem kui hiljem, sest see pikendab kogu katte eluiga. Maanteeamet ongi jõudnud juba ennetamisfaasi, mis tähendab, et teed tehakse korda veel enne, kui need päriselt remonti vajavad.
Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
