Eestis on üle 16 000 kilomeetri riigiteid. Maanteeamet jälgib pidevalt nende seisukorda. Seda nii proaktiivselt tee seisundi kui ka aktiivselt liiklusolude seisukohast. Teedel mõõdetakse regulaarselt defekte, roobast, tasasust, kandevõimet ja liiklussagedust.

Peamised vaenlased: vihmasadu ja naastrehvid

Eesti kliimas on teede põhiliseks vaenlaseks vesi, eriti sademevesi. Pikk vihmaperiood teeb teede muldkehad liigniiskeks ja vähendab oluliselt kandevõimet. Kehva kandevõimega teel liiklevad rasked veokid jätavad teedele deformatsioone, mis ei parane iseenesest.

Talvel tekitab vesi olukorra, kus teekatte pooridesse sattunud vesi jäätub ja jää vajab rohkem ruumi. Endale ruumi juurde nõudes surub jää poore suuremaks ja selline ahelreaktsioon päädib nõrgemates kohtades aukudega.

Eriti suur vaenlane on vesi kruusateedele, sest suured vihmad ja kevadised sulad võivad muuta kruusateed praktiliselt läbimatuks. Suure liiklussagedusega teede talviseks vaenlaseks on lisaks veele ja jääle muidugi ka naastrehvid, millest tingitud roopaid tuleb iga 5–7 aasta tagant taas täita, et vältida vesiliu ohtu.

Teehoiukava on tegutsemise alus

Tee seisukorra ja selle muutuste järgi on võimalik anda teedele lõikude kaupa seisukorra hinnanguid ning selle abil hinnata remondivajadust.

Riigiteede remonti ja ehitust rahastatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukava alusel.
Teehoiukava seab eesmärgid teedevõrgu säilitamise ja arendamise kohta ning selle alusel on koostatud erinevat liiki objektide valikumetoodikad.

Eraldi meetmed on teede rekonstrueerimine, taastusremont, säilitusremont ja kruusateede remont, millele lisanduvad arendusmeetmed, nagu uute teede ehitus, liiklusohtlike kohtade ümberehitus ning kruusateedele katte ehitus.

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.