TAGATUBA VÕIMULIITUDEST | Urmas Reinsalu: mul on meeles, et EKRE-t taheti juba praegusesse valitsusse

 (179)
Kadri Simson ja Urmas Reinsalu Delfi valimissaates
Kadri Simson ja Urmas Reinsalu Delfi valimissaatesFoto: Rauno Volmar

Kadri Simson pole oma valijatelt kuulnud soovi, et Keskerakond ja Reformierakond peaksid omavahel võimuliidu tegema.

Delfi valimissaates arutavad Keskerakonna aseesimees ja majandusminister Kadri Simson ning Isamaa eestseisuse liige, justiitsminister Urmas Reinsalu tulevaste võimuliitude üle.

Eesti Päevaleht avaldas eile suure uuringu erinevatest võimuliitude variantidest, mida erakondade valijad eelistavad. Küsitlusest selgus, et kõige enam tahaksid valijad näha tulevases koalitsioonis kahte suurerakonda ehk Kesk- ja Reformierakonda.

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson aga rääkis saates, et tema pole küll valijatega kohtudes sellist soovi märganud. „Seda valijad otsekohtumistes ei ütle. Nad ütlevad, et Keskerakond peaks saama võimaluse jätkata seda tööd, mida ollakse teinud. Ja vastupidi, et ei oleks võimalust, et need kahe aasta jooksul tehtud mõistlikud sammud saaks tagasi keeratud, sest Reformierakonna soov on ju naasta sinna päeva, kus Taavi Rõivas sai umbusalduse.“

Seotud lood:

Simson arvustas teravalt ka täna ilmunud eelmise valitsusjuhi Taavi Rõivase pikemat usutlust, kus reformierakondlane leidis, et peaminister Jüri Ratas on oma väiksemad koalitsioonikaaslased nö räästa alla lükanud.

„Minu mälu on ilmselt pikem, kui Taavi Rõivasel. 2014. aastal oli Eesti kõige populaarsem erakond sotsiaaldemokraadid. Siis mindi aga Reformierakonnaga valitsusse ja nad kaotasid poole oma toetusest,“ meenutas Simson. „Ausalt öeldes peaks Reformierakond nägema palki oma silmas, mida nad oma partneritega on teinud. Aga veelgi negatiivsem on – tal on ka ajalooline taak – et nad on jätnud halvad uudised partnerite õlule, nad valitsusest välja kupatanud, teinud sellist vahtkonna vahetust iga kahe aasta tagant,“ lisas ta.

Hiina trumm või koostöö

Samas üpris palju Keskerakonna valijaid suhtusid uuringus probleemivabalt ka koalitsiooni loomisesse EKRE-ga. Simson ei pea seda ebatavaliseks. „EKRE on ju välja kasvanud Rahvaliidust ja nad olid maal väga tugev erakond. Loomulikult meie maa-valijad ei näe nendes kohalikes poliitikutes mingit tonti. Aga Keskerakonna esimees on väga selgelt öelnud, et EKRE peab oma põhimõtteid muutma – eelkõige peame silmas lubadust, et võimule saades lubatakse inimestelt, kel on täna valimisõigus, see ära võtta. Aga ka kohtunike peadega pallimängimised on üle selle taluvuspiiri, mida valitsusse tahtev erakond endale lubada saab,“ sõnas ta ja lisas, et EKRE ei paista ise soovivatki valitsusse saada.

Isamaalane Urmas Reinsalu sõnul pole tema erakond EKRE suhtes välistamismeetodit rakendanud. Ta kiitis oma varasemat koostöökogemust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhi Mart Helmega ning meenutas, et EKRE oli kandidaat ka praegusesse koalitsiooni.

„Mart Helme puhul mul on kogemus, kui olime ühe erakonna juhatuses koos. Mart Helme oli omal ajal Res Publica juhatuse liige ja seal sai küll asju temaga tehtud,“ sõnas Reinsalu.

Loe veel

„Üks asi on niisugust suurt Hiina trummi lüüa valimiselevuses erinevatel teemadel, mis neid makse ja asju puudutab. Mul on meeles, kui peeti läbirääkimisi käesolevasse koalitsiooni konservatiivse rahvaerakonna kaasamise üle – see tegelikult oli laual vähemalt idee tasandil – eks seda oskavad erakondade juhid meenutada, mis need EKRE punased liinid seal olid. Aga mulle tundus, et ka sealt oleks võinud leida ühisosa variante, kui oleks vaja olnud enamuse moodustamiseks,“ rääkis isamaalasest justiitsminister.

Reinsalu: tulevad võimukõnelused kestavad kaks kuud
Isamaad esindav justiitsminister Urmas Reinsalu ennustas Delfi valimissaates, et järgmised koalitsioonikõnelused tulevad Eestis rekordpikad. „Uus koalitsioon tuleb mõistuseabielu või õigemini ühise tegutsemise leping. Ja selle pinnalt tulevad seekordsed koalitsiooniläbirääkimised minu ennustuse kohaselt Eesti poliitikaajaloo kõige pikemad, sest olemas on ka alternatiivid läbirääkimiste mitteõnnestumiseks,“ märkis ta

Reinsalu pakkus, et uus valitsus ei pruugi sündida veel mitu kuud peale valimisi. „Kui eelmised koalitsiooniläbirääkimised, kus tegelikult alternatiivi ei olnud, kestsid ligi 40 päeva, siis ma ennustan, et järgmised koalitsiooniläbirääkimised võivad kesta ligi kaks kuud. Ja ma loodan, et seda ei käsitleta kui probleemi, vaid see on märk sellest, et tahetakse vältida neid vigu, mida valijad kuulevad seljatagant, et mida kokku lepiti.“