Graafikul ja kaardil on näha riigi- või valitsusjuhi ja suursaadiku suhteline tugevus, millisel kohal asub riik üldises mõjukushierarhias ning kas riigi trajektoor graafikul on positiivne või negatiivne või neutraalne, kui võtta arvesse järgmiste kuude tõenäolisi sündmusi.

Lähtealuseks on võetud riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumiste viimastel aastatel üha kasvav tähtsus ning neid kohtumisi ettevalmistavad suursaadikute kohtumised.

Riigi- ja valitsusjuhtide hulgas pole Saksamaa liidukantslerile Angela Merkelile vastast. See asetab lisakoorma suursaadikutele (alalistele esindajatele), kes peavad oma riike üldise tempoga kaasa vedama. Samas teavad vähesed väljaspool Brüsseli eliitringkondi, milliste suursaadikute sõna maksab või kui hästi nad oma riigijuhtidega koostööd teevad.

Euroopa Liidu liikmesriikidele on lisatud Türgi ja teised kandidaatriigid.

Taavi Rõivase mõjukus jääb Politico hinnangul alla keskmise, kuid Matti Maasikat peetakse üsnagi oluliseks tegijaks, kelle mõjukus jääb põhimõtteliselt alla vaid suurriikide saadikute omale.

Rõivas ja Maasikas kokku annavad Eestile 33 riigi hulgas mõjukuselt 21. koha neutraalse väljavaatega.

„Digitaalne supervõim ja tugev hääl Venemaa teemal. Võime panna teisi oma liini omaks võtma on olnud piiratud,“ kommenteerib Politico Eesti positsiooni.

Politico Euroopa riikide mõjukuse edetabel:

1. Saksamaa
2. Suurbritannia
3. Prantsusmaa
4. Itaalia
5. Türgi
6. Ungari
7. Holland
8. Taani
9. Rootsi
10. Poola
11. Kreeka
12. Soome
13. Tšehhi
14. Iirimaa
15. Hispaania
16. Belgia
17. Leedu
18. Slovakkia
19. Serbia
20. Portugal
21. Eesti
22. Küpros
23. Austria
24. Läti
25. Sloveenia
26. Malta
27. Rumeenia
28. Bulgaaria
29. Luksemburg
30. Horvaatia
31. Montenegro
32. Makedoonia
33. Albaania