Ratas Roomas Delfile: Eesti peab Euroopas jääma sisuliselt ja näiliselt esimese kiirusega liikujate sekka

 (183)
Jüri Ratas Rooma deklaratsiooni allkirjastamas
Jüri Ratas Rooma deklaratsiooni allkirjastamasFoto: Ave Tampere, valitsuse kommunikatsioonibüroo

Peaminister ütles peale Rooma deklaratsiooni allkirjastamist Delfile, et andis tööalaselt oma elu kõige olulisema allkirja.

Vahetult peale EL-i 27 riigi ja valitsusjuhi pidulikku tseremooniat, kus kõik andsid allkirja nn Rooma deklaratsioonile, millest loodetakse tervele EL-ile uut hingamist, ütles peaminister Jüri Ratas, et tema elus on vaid üks allkiri olnud võrreldava kaaluga tänasele.

„Alustan sellest, et tegemist oli minu elus vast kõige tähtsama allkirjaga. Isiklikus plaanis on loomulikult abiellu astumine tähtsam, aga tööalaselt ei ole ma kunagi nii olulist allkirja andnud,“ rõhutas Ratas peale tseremooniat Delfiga rääkides.

„Kümme aastat tagasi ei suutnud kõik liikmesriigid allkirja siin anda (tol korral tähistati Rooma lepingu 50. aastapäeva – R.P.) ja allkirja andsid ainult EL-i institutsioonide esindajad. Aga Rooma lepingu 60. aastapäeval andsid kõik 27 liikmesriiki oma allkirjad,“ lisas ta.

Kohe peale deklaratsiooni allkirjastamist ja avalikuks saamist heitsid kriitikud ette, et tegemist paistab olevat järjekordse ümmarguse ja lakoonilise paberiga, kus on vähe konkreetsust. Ratas vastas aga, et Roomas kokku lepitust enam konkreetsemaks minna ei saagi.

„Kas midagi konkreetset on? Ma arvan, et konkreetset on kaks asja. Esiteks rahu ja teiseks vabadus. Enam konkreetsemaks asi minna ei saagi,“ leidis ta.

Seotud lood:

„See emotsionaalne hetk oli kõikidel väga kõrge, positiivne ja üllas. Kui ikka 27 riiki samas saalis 60 aasta hiljem ütlevad, et me läheme siit koos edasi, me teeme koostööd, mitte ei seisa erinevates nurkades; peame oluliseks Euroopa ühtsust, mitte sisemiste piiride ja eesriiete tekkimist, siis on need võimsad sõnumid, mis ütlevad, et Euroopa tagab selle, milleks ta on loodud. See on rahuprojekt, see on iseseisvusprojekt,“ selgitas Ratas.

Eesti valitsusjuht ütles, et talle tundub, et kõik EL-i riigijuhid on Euroopa olulisusest aru saanud ja pidulikult allkirjastatud paberile kirja saanu pole üksnes sõnakõlks. „Vastab tõele, et oleme selg vastu seina või teatud teemadega EL-iga nurgas. Samas, kui rääkida Euroopa juhtidega silmast silma, siis mulle tundub, et seal pole mingit suusoojaks juttu, seal mõeldakse ka peale selle allkirja andmist samamoodi. Oluline on muidugi see, kuidas kõik 27 oma koju minnes seal kujundavad Euroopa Liidu muljet ja suhtumist.“

Kuudepikkuse Rooma deklaratsiooni kokkupanemise protsessi ajal tilkus EL-i diplomaatistest ringkondadest välja pidevalt uudiseid, et üheks peamiseks riikidevaheliseks erimeelsuseks oli tekstis küsimus mitmekiiruselisest Euroopast. Ühed riigid tahaksid sügavama integratsiooniga omavahel edasi minna, teised leiavad, et EL peaks asju tegema üheskoos ja mitte eri gruppides.

„Kui sellest mitmekiiruselisest Euroopast rääkida, siis ega seda otseselt ei taheta sisse kirjutada, et meil on mitu kiirust Euroopas. Samas on meie seisukoht see, et Eesti on alati tugevalt erinevates Euroopa koostöödes kaasas ja see on jätkuv,“ märkis ta.

Enamgi veel, peaminister rõhutas, et Eesti ei kavatse kunagi jääda teise kiirusega sõitjate sekka, olgu tegemist kasvõi vaid näilise küsimusega. „Kui Euroopa peaks mingil hetkel minema ka näiliselt kahele kiirusele, siis Eesti tahab olla nii sisuliselt kui näiliselt selles Euroopas, mis liigub koos esimese kiirusega.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare