Mõned Lähis-Ida põgenikud on hakanud Skandinaaviasse saamiseks liikuma läbi Venemaa. Pevkur ütles, et ei maksa spekuleerida selle üle, kas ka Eesti idapiiri võib tabada suurem Lähis-Idast pärit põgenike laine.

Pevkuri sõnul on piirivalve ja politsei põgenikekriisi valguses oma tegevused üle vaadanud. Samuti pööratakse suurt tähelepanu nii rohelisele piirile kui piiriületuspunktidele.

Piiripunkti kaudu mingit suuremat põgenikelainet Pevkur ei kartnud, sest kõigepealt peavad nad saama läbi Venemaa piiripunkti ja seejärel peab neil olema Eestisse sisenemiseks viisa. Kui aga mõni inimene ületab rohelise piiri ja jõuab Eestisse, siis on tal võimalik varjupaika taotleda. Seejuures pole oluline, kas piiriületajaid on 1 või 50.

Pevkur nentis, et põgenikeküsimuses võivad muutused tulla väga ootamatult. Veel natuke aega tagasi ei puudutanud põgenikekriis Horvaatiat peaaegu üldse, praegu on sinna jõudnud aga juba tuhandeid põgenikke. Euroopa Liidu siseselt teeb Eesti piiride kontrollimisel tihedat koostööd Läti, Leedu ja Poolaga.

Põgenike sattumist Eestisse mõjutavad kriisikolded meile lähedastes riikides. Ukraina sõja tõttu on kasvanud Ukrainast pärit põgenike hulk, varjupaigataotlejate seas on praegu ukrainlasi 40 protsenti. Ühtegi teist sellist kriisi, mis sunniks inimesi oma kodudest lahkuma, Pevkur endise Nõukogude Liidu territooriumil praegu ei näinud.

BBC teatas eile, et Nüüd, kui Ungari oma piiri Serbiaga kinni pani, on pagulased sunnitud otsima uut teed läbi Euroopa ning eelistavad minna Horvaatia kaudu, ent tulnud on teateid ka üksikutest Venemaa kaudu Norrasse ja Soome rändajatest.