BBC teatel on esimesed pagulaste rühmad nüüd jõudnud Ungari asemel Horvaatiasse lootuses, et pääsevad edasi Sloveeniasse ja sealtkaudu Austriasse. See on paljude pagulaste jaoks lihtsaim samm ja kujunebki tõenäoliselt järgmiseks poplulaarseimaks masrsruudiks. Horvaatia võimud on teada andnud, et on valmis põgenikke vastu võtma ning neid edasi suunama sinna, kuhu nad minna soovivad. Sloveenia ja teiste Schengeni riikide jaoks tähendab see aga seda, et tuleb mõelda piirikontolli tihendamise peale.

Vähesed on hakanud reisima Kreekast Albaaniasse ning sealt paadiga Itaaliasse, kuid see 1990-ndatel albaanlaste hulgas populaarne olnud põgenemistee on tormise mere tõttu ohtlik. Jaanuarist alates on Vahemerd ületades hukka saanud 2600 põgenikku ja tuhanded neist väldivad nüüd Türgi ja Kreeka vahelist ohtlikku mereteed. Selle asemel eelistatakse nüüd kõndida Türgi piirilinna Edirnesse.

Samuti on tulnud kinnitamata teateid kinnitpeetud süürlastest Lõuna-Ukrainast Odessast, kes olevat sinna saabunud laevaga Türgist. Euroopa põhjatipus on aga väike hulk inimesi sisenenud Venemaa kaudu Norrasse. Samuti on tulnud teateid, et Läänemere randa pidi on läinud inimesed Venemaalt Soome.

ÜRO ekspertide sõnul on esimene asi, mida põgenikud piiril küsivad, informatsioon selle kohta, kust leida kaitset. Paljud kasutavad omavahel info jagamiseks internetirakendusi nagu Facebook ja WhatsApp. Kohalik SIM-kaart ja wifi lubab neil kasutada internetiotsingut, maakaarte, broneerida majutust ning GPS-i abil navigeerida.

Selline lähenemine on küll paljusid pealtnägijaid üllatanud, kuid samal ajal aitab see põgenejad välja vajadusest kasutada inimsmugeldajate teenuseid.

Jaga
Kommentaarid