Kas Vabaerakonna üks põhinõue võib saada nelikliidu komistuskiviks? Loe, kui palju Vabaerakond suurparteidelt raha ära võtaks
Vabaerakonna esimees Andres Herkel kinnitas nädalavahetusel Delfile, et erakond hoiab täiesti selgelt koalitsiooni mineku ühe põhitingimusena riigieelarvest erakondade rahastamise muutmist. Milline on aga Vabaerakonna konkreetne plaan parteide rahastamise vähendamiseks ja kuivõrd vastuvõetav see erakondadele on?
Eesti Vabaerakonna algatusrühm ja endine poliitik Jüri Adams (ERSP, Isamaaliit), kes on varem tegelenud erakondade riigipoolse rahastamise küsimustega, algatasid juba mõni aeg tagasi kollektiivse pöördumise riigikogule, et erakondade riigieelarvelist rahastamist vähendada ja ümber korraldada.
Pöördumise järgi tuleks Vabaerakonna esindajate arvates erakondadele riigi rahalise toetuse andmist vähemalt poole võrra vähendada (viimastel aastatel on toetussumma olnud 5,4 miljonit eurot aastas) ning ükski erakond ei tohiks saada riigilt rohkem rahalist toetust, kui ta ise suudab endale raha koguda liikmemaksude ja annetuste kaudu.
"Tehakse ettepanek, et tulevikus võiksid riigi rahalist toetust hakata saama lisaks riigikogu valimistel edukatele erakondadele ka kohalikel valimistel edukalt esinenud nimekirjad ja valimisliidud. Riigi rahalise toetuse jaotamise aluseks peaks saama valimistel saadud häälte arv. Eraldi riikliku toetuse liik võiks olla valimiskampaania toetus, mille suurus oleks kõigile valimiskampaanias täispikkade nimekirjade esitajatele võrdse suurusega," teatavad erakonna esindajad oma pöördumises.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel kinnitas Delfile nädalavahetusel, et erakond hoiab täiesti selgelt koalitsiooni mineku ühe põhitingimusena riigieelarvest erakondade rahastamise muutmist.
Kui seda küsimust ei lahendata, siis on Vabaerakonnal koalitsioonis raske ehk isegi võimatu olla, ütles Herkel laupäeval.
Tuleb aga meeles pidada, et praegu on riigieelarvest saadav toetus parteidele oluline tuluallikas. Kui riigikogu uus koosseis kinnitatakse vastavalt praeguseks teadaolevale valimistulemusele, saaks Reformierakond ühe täisaasta eest riigieelarvest 1,6 miljonit, Keskerakond ligi 1,45 miljonit, IRL ümmarguselt 750 000 ja SDE 800 000 eurot aastas. Vabaerakond hakkab saama ligi 430 000 eurot ja EKRE ligi 375 000 eurot aastas. Kui jõustuks aga Vabaerakonna plaan, siis erakondade rahastamist vähendataks sisuliselt vähemalt poole võrra.
Seega parteidele, kellel on seljataga pikk ja kulukas valimiskampaania, on see oluline tulu, mille kärpimine kindlasti neile kõigile meeltmööda ei ole.
Herkel ütles täna Delfile, et koalitsioonikõnelustel seni veel sellest teemast juttu olnud ei ole. "Minu meelest jäi riigireformi teema koos demokraatiaga neljapäeva peale. Seni pole seda välistatud," lisas Herkel.
Nelja partei kõnelused jätkuvad täna riigikaitse ja sisejulgeoleku küsimustega, järgnevad majandus, ettevõtluskeskkond, maksud, riigireform oma kõigi erinevate tahkudega, sotsiaalküsimused ja vaesuse vähendamine.
