BLOGI | Suur välispoliitiline debatt: milline erakond eelistab näha Eestit ilma Euroopata? Kuidas saada tagasi Petseri?

 (64)

Täna toimub valimiseelne välispoliitiline debatt, mis paneb ritta kõik arvamusküsitlustes valimiskünnise ületanud erakonnad.

Debatile on oodatud Jüri Luik (Isamaa), Marko Mihkelson (Reformierakond), Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik erakond), Oudekki Loone (Keskerakond), Henn Põlluaas (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Taavi Toom (Eesti 200).

Seotud lood:

Pooleteise tunni vältel võetakse läbi liitlassuhted USA-ga, Euroopa liidu seisukohtadega joondumine ja Eesti positsioon Euroopas, suhted Venemaaga, suhtumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja lepetesse.

Vestlusringi hoiab ohjes Tartu ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi president Mihkel Märtens.

Tehnilise viperuse tõttu pole võimalik täna Delfi keskkonnal edastada otsepilti, kuid blogi me peame all. Siiski, kui tahate kõrvale kuulata poliitikute arutelu, siis see on võimalik SIIN.

Välispoliitiline debatt Tartus
Viimane küsimus: Rahvusvahelistel organisatsioonidel põhinev maailm on murenemas, kuidas kindlustada Eesti huve? Jüri Luik: "See on Eesti jaoks kõige olulisemaid küsimusi. Me peame arvestama, et kõigil liitlastel on oma huvid, me peame ka nende muredest aru saama,"Marko Mihkelson: "See on väga oluline küsimus. Aga meil on asju, mida teha - me peame tugevndama välisteenistust - see on valdkond, millele pole lihtne leida poliitilist toetust, aga me peame välispoliitikas igapäevaselt kohal olema. Teine asi, see on Hiina. Meil ei ole ühtset Hiina poliitikat Euroopa mõistes," .Sven Mikser: "Eesti on uusi saatkondi avamas. Meil on vaja edendada suhteid riikidega nii, et meid ei saaks ühekaupa uppi lüüa. Kui me oleme mitte ainult majanduslikult aga ka mentaalselt liitlastega seotud, siis me saame tagada selle, et meile tullakse appi,".Oudekki Loone: "Me elame teistsuguses ajas, vana maailm ei tule enam tagasi. Eesti huvide kindlustamiseks me peame keskenduma sellele uuele maailmale. Me peame loobuma unustamisest, et neuliberaalne hegemoonia tuleb tagasi - ei tule. Me peame tagama ühendused, mis oleksid õiglased nii suurte kui ka väikeste vastu,".Henn Põlluaas: "Küsimus ongi selles, et miks nad lagunevad. Kas nad lagunevad, sest nad pole ühtemoodi kõikidele arusaadavad? Kui me paneme demokraatiale mingi epiteedi ette, pole enam tegemist demokraatiaga - meie püüame seda suunata liiga palju. Kõige olulisem liitlane on USA,".Taavi Toom: "Eesti peaks olema selgelt defineeritud huvidega, mis me tahame rahvusvahelistest organisatsioonidest, heaks näiteks on siin NATO. Me pole suutnud ka defineerida Eesti välispoliitilisi huvisid. me oleme liiga palju aega raisanud,". 
Viimane küsimus: Rahvusvahelistel organisatsioonidel põhinev maailm on murenemas, kuidas kindlustada Eesti huve? Jüri Luik: "See on Eesti jaoks kõige olulisemaid küsimusi. Me peame arvestama, et kõigil liitlastel on oma huvid, me peame ka nende muredest aru saama,"Marko Mihkelson: "See on väga oluline küsimus. Aga meil on asju, mida teha - me peame tugevndama välisteenistust - see on valdkond, millele pole lihtne leida poliitilist toetust, aga me peame välispoliitikas igapäevaselt kohal olema. Teine asi, see on Hiina. Meil ei ole ühtset Hiina poliitikat Euroopa mõistes," .Sven Mikser: "Eesti on uusi saatkondi avamas. Meil on vaja edendada suhteid riikidega nii, et meid ei saaks ühekaupa uppi lüüa. Kui me oleme mitte ainult majanduslikult aga ka mentaalselt liitlastega seotud, siis me saame tagada selle, et meile tullakse appi,".Oudekki Loone: "Me elame teistsuguses ajas, vana maailm ei tule enam tagasi. Eesti huvide kindlustamiseks me peame keskenduma sellele uuele maailmale. Me peame loobuma unustamisest, et neuliberaalne hegemoonia tuleb tagasi - ei tule. Me peame tagama ühendused, mis oleksid õiglased nii suurte kui ka väikeste vastu,".Henn Põlluaas: "Küsimus ongi selles, et miks nad lagunevad. Kas nad lagunevad, sest nad pole ühtemoodi kõikidele arusaadavad? Kui me paneme demokraatiale mingi epiteedi ette, pole enam tegemist demokraatiaga - meie püüame seda suunata liiga palju. Kõige olulisem liitlane on USA,".Taavi Toom: "Eesti peaks olema selgelt defineeritud huvidega, mis me tahame rahvusvahelistest organisatsioonidest, heaks näiteks on siin NATO. Me pole suutnud ka defineerida Eesti välispoliitilisi huvisid. me oleme liiga palju aega raisanud,". 
Kas Saudi-Araabiat peaks aitama, kui nad paluksid abi e-riigi arenguks? Taavi Toom vastab: "Infotehnoloogiaga on küll see dilemma, et diktatuurirežiimides on tehnoloogiat võimalik ära kasutada ka kahjuks, miks mitte."Henn Põlluaas: "Tuleb suhtuda väärtuspõhiselt kõikidese riikidesse, me peame kõik rasked küsimused just sellest aspektist läbi kaaluma,".Oudekki Loone: "Kui me Venemaalt seda abi küsiks ja kui vastus on jah, siis me peaksime ka seda andma,"Sven Mikser: "Ma ei usu, et Venemaa peaks olema näiteriik. On selge, et me peame arvestama, et tehnoloogiaid tarnides tuleb arvestada võimalusega, et neid arvestatakse meiega vastuolulistel eesmärkidel,"Marko Mihkelson: "See küsimus ei ole must-valge. Ükskord küsiti minu käest Indoneesias, et kas teie seal Eestis saaksite meile pakkuda midagi, millega me saaks küberrünnakuid läbi viia... Tuli nagu selgitada, millega me siin tegeleme,"Jüri Luik: "Kõik mis puudutab ärilahendusi ja kommertsturge, ma ei näe siin mingit probleemi. Aga tehnoloogiad, mis puudutavad inimeste jälgmist, neid me ei tohiks müüa,". 
Oudekki Loone hüppad Süüria teemadelt Somaalia sõltumatule piirkonnale Somaalimaale, mis talle meeldis hea näitena arenguabi vabast arengust. "Tänaseks suur hulk arengukoostöid on muutunud kolonialismiks, mõnikord on vaja abi vaja anda, kui on suured sõjad, maavärinad. Aga see, mida nende riikide jaoks teha saame, on kaubanduspoliitika ning tehnoloogilised teadmised,". 
Taavi Toom saab paraja kahvli: "Kas Eesti ainus viis panustada Süüria ülesehitamisesse on saata tagasi siinsed pagulased?". Toom naeruvääristab küsimust ning toob välja, et Aafrika suunast on tohutu rändesurve Euroopa piiride suunas. "Eestis tuleb teha senisest enab globaalset koostööd, sest maailma mastaabis on Eesti kõrgelt arenenud riik," Ta lõpetab sellega, et meie senine humanitaarabi eelarve tähedab 1 tass kohvi elaniku kohta on väike ning see peab hoopis suurenema.
Jutt on läinud migratsiooniprobleemide kitsaskohtadele. Henn Põlluaas kiidab Eestit, et me oleme üks suurimatest humanitaarabi andjatest Euroopas. "Kas on mõtet raha kuskile hundiauku toppida või peaks kontrollima, et seda raha kasutataks kuskil, kus on temas abi?"
Jüri Luik tuletab meelde Jeltsiniga läbirääkimiste pidamist. "Nende seisukohad polnud erinevad praeguse vene režiimi seisukohast. On tore, kui tuleb demokraatlik Venemaa, aga seda ei maksa oodata,". Ta torkab Loonele, et kui räägitakse praktilisest läbikäimisest Venemaaga, siis on hea näide Soome. "Aga me ei ole Soome, Soome pole kunagi olnud anekteeritud, Soome võitis talvesõja,"
Vene plokk on täies hoos! Oudekki Loone saab küsimuse, kas Eesti rahvuslikes huvides on Venemaaga üleüldse heades suhetes olla? Ta vastab, et Eestile oleks tõelised head suhted need, kui Euroopa ja Venemaa omavahel kaupleks ning kaubandus õitseks. "Meie suhted Venemaaga ei tohiks olla enam sõjamehesuhted, vaid kaupmehesuhted. Need ei tekiks homme, aga aastatega,". 
EKRE sai ilmselge küsimuse: kuidas saada tagasi Petseri? Miks peaks Venemaa andma need alad tagasi? Põlluaas vastab: "Aga miks ta peakski need alad tagasi andma?" küsib Põlluaas vastu. Ta nendib, et on vähetõenäoline, et neid maid tagasi saada, aga küsimus on põhimõttes - kinkida ei saa! "Nagu meid okupeeriti ja me oma vabadust 50 aastat ootasime, siis äkki saabub 150 aasta pärast Venemaale ka demokraatlik õitseng?"
Mikserile visatakse kuum kartul: kas Eesti saab üleüldse kunagi Venemaaga heades suhetes olla? Lühike vastus välisministril: ei. Pikem vastus: "pärast Ukraina sündmusi on selge, et Venemaa ei kuulu tänapäevaste rahvusvaheliste kokkulepetest riikide hulka,"
https://www.delfi.ee/article.php?id=85269547
Nord Stream 2 projekt toob Taavi Toome mõtetesse jällegi selle, kuidas saavad eestlased sõlmida välispoliitilisi alliansse, kui justkui lähevad prantslased ja sakslased meie soovidele vastu. 
Jutt läks Venemaale: propagandamasinaga võitlemisele, Ukraina sündmustele. Jüri Luik toob välja, et ühine sanktsioneerimine on olnud jõuline meede Venemaa vastu. 
Marko Mihkelson viskab nalja, nagu tunduks, et Euroopa miskit head ei tee: sõlmitakse kaubandusleppeid (viimati Jaapaniga), ta toob ka välja, et kuigi Euroopa liidu juhid on poliitilised tegelased, siis see on meile hea, et nende valijad näeksid nende poliitilist vastutust. 
Mihkelsonile kõneles sarnaselt täna riigikogus tema erakonnakaaslane Keit Pentus-Rosimannus, kes raputas tuhka Mikseri pähe, et too Venemaad suure teemana vältis. Ka siin debatis on algus pühendunud Euroopale ning Brexitile. https://www.delfi.ee/article.php?id=85301481
Jüri Luik leiab, et Euroopa komisjon hakkab politiseeruma, mis ei peegelda liiga hästi riiklike huve suures liidus. 
Marko Mihkelsonilt päritakse selle kohta, kuidas ühendada valitsuses erinevad välispoliitilised seisukohad. Ta on sellel meelel, et Brexit on näidanud meie sisemist lõhet, mida riigid, sh Eesti, pole piisavalt hästi läbi mõelnud ning mõtestanud. "See on meie julgeolekule ohtlik," tõi ta näiteid. 
Oudekki Loonelt päritakse sarnaselt: kas Euroopas tuleb minna edasi või tagasi ? Ehk mõnevõrra üllatuslikult vastab ta, et talle meeldiks väga tagasi võtta Maastrichti leping (mis on üks raamdokument EL-il?). "Me elame plaanimajanduses, selle tulemusena me ei saa rahvusvahelistel turgudel korrektset infot, mistõttu me peame kasinalt kellegi välja ostma,".
Henn Põlluaas (EKRE) vastab pärimisele, et kas Brüsselile otsuse andmine on suveräänsusega vastuolus. Ta vastab kahetiselt: eurofederalistide ja euroskeptikute vahel on lõhe ning kuigi konservatiivid kuuluvad viimaste leeri - siis nüüd pange tähele - EKRE ei taha Euroopast kuskile ära minna (vähemalt praegu)! Euroopa on hea ning põhjendatud oma eesmärkides, kuid probleem on erakonna jaoks selles, et otsustusõigus on hägune.
Välispoliitiliselt on seekordsed valimised kindlasti alakajastatud ning väheanalüüsitud. https://www.delfi.ee/article.php?id=85236827
Isamaa esindaja Jüri Luik saab samuti terava mõõga kätte - moderaator uurib, et kui Isamaa programmis on punkt, et Eesti huvid peaksid olema paremini esindatud, siis kas praegu pole nad rahvusvaheliselt hästi esindatud? Luik vastab, et Suurbritannia kaotusega on Eestil kadunud kindel ning turvaline partner, kellega tihti ühte seisukohta jagati.
Eesti 200 saab terava küsimuse: Kuidas teha Euroopat tugevamaks? Taavi Toom toob näiteid energiavaldkonnast, energeetiliselt pole Euroopa ühtne. Aga ka aktuaalsetest näidetest toob ta Kertši väina sündmused, kus Euroopa ei suutnud ühtset positsiooni leida. 
Nii, kohustuslik osa tehtud. Mikser saab esimese küsimuse OTRK kohta, mida ta riigikogus täna juhtis. "Eesti on sada korda väiksem kui ta idanaaber, me peame pakkuma tugevat heidutust," sõnas Mikser. Ta rõhutas, et kokkulepped Euroopaga nii julgeoleku- või majanduspoliitikas on olulised. "Pikk integratsioon sai aga tugeva tagasilöögi, kui UK lahkus Euroopast," hüppas ta Brexitile. 
Kõik erakonnad said võimaluse kiita enda poliitilist suunda: Eesti 200 leiab, et nemad on ainus uus ja värske jõud, mis toovad uued mõtted. "On ohtlik jääda välispoliitilisse mugavustsooni," kommenteeris Eesti 200 esindaja Taavi Toom. Henn Põlluaas pahandas sarnaselt Eesti 200-ga selle üle, et paigale on seisma jäädud, kuid heitis ette narratiivi puudumist.Oudekki Loone Keskerakonnast alustas tugevalt: "erinevalt EKRE-st meie teame, mis on Eesti rahvusvahelised huvid, pärast Trumpi ei pöördu välispoliitika mitte kunagi tagasi liberaalsse hegemooniasse,". Sven Mikser alustas hoopis noorte valimisaktiivsusest - ta pahandas, et kui poliitilised otsused tuleb kõikidel ühtselt "kinni maksta" ja vastutada, siis tasub minna valmina. Marko Mihkelson tänas kõiki kohaletulijaid: "See on haruldane, et inimesed tõesti huvituvad, mis inimestel neile öelda on,". Reformierakondlasena rõhutas ta kohe alguses põhistruktuuride olulisust - NATO, EL - rahvusvahelistes suhetes peab igapäevaselt töötama julgeoleku nimel. Jüri Luik hindas Isamaa poliitikat Eesti ühiskonna välispoliitika alustalaks. "Me näeme seda NATOs ja mujal, et hakkavad prevaleerima rahvuslikud huvid," sõnas ta. Ta jätkas, et Isamaa jaoks ei tähenda rahvuslikud huvid vastandumist euroopalikkudele huvidele.
Täna pidas välisminister Sven Mikser ka välispoliitilise arutelu riigikogus, kus kõige enam pälvis tähelepanu asjaolu, et ta ei maininud oma kõnes Venemaad. https://www.delfi.ee/article.php?id=85298555
Tere õhtust! Tehniliste viperuste tõttu tundub, et esialgu pilti ei õnnestu voogedastada. Kes soovib, võib vaadata üritust otse Facebookist või jälgida huvitavamaid arenguid siin otseblogis.  https://www.facebook.com/emajoe.saadik/videos/1970351856595147/
Võida 200€ väärtuses TOTO koolitus
Mis on toto.ee?
TOTO on ennustusportaal, kus mängus miljonid eurod. Saa totoproffiks! Loosi läheb TOTO koolitus 10-le koos
karastusjookide ja snäkkidega, 100€ tasuta panustamisraha (10€ per inimene), 100% sissemakse boonus kuni 100€.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmänguga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.
Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult.


Tänud vastamast ja head loosiõnne!