Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et justiitsminister Michal kutsus teiste seas prokuratuuri, advokatuuri, poliitikuid ja riigikohut osalema töörühmas, mille eesmärk on välja selgitada, kas kriminaalmenetluse seadust tuleks muuta või mitte.

Asja juures on huvitav see, et tõsine huvi kriminaalmenetluse seaduse muutmise vastu tekkis esmalt hoopis Keskerakonnal. Nende tegevust ajendas lisaks muule ka veninud maadevahetuse protsess ning Priit Toobali ja Ester Tuiksoo suhtes algatatud kriminaalmenetlus.

Kuigi valitsus toona keskerakondlaste algatatud seadusemuudatust ei toetanud, võttis hiljuti samuti uurimisorganite huvialasse sattunud justiitsminister asja nüüd ikkagi üles.

Arvestades, et Eestis on kriminaalkorras karistatud pool miljonit elanikku, väärib teema mõistagi arutamist. Suurt karistatute hulka võiks Keskerakonna hinnangul vähendada olukord, kus loobutaks kohustuslikust kriminaalasja algatamisest, millega antaks prokuratuurile senisest suurem otsustusvabadus.

Kui see mõte peaks realiseeruma seaduses, võiks prokuratuur erinevalt praegusest seadusest tulevikus ise otsustada, kas uurida koalitsiooni- või opositsioonierakondade tegevust. Teisalt on ainuüksi sellel aastal prokuratuuri tabanud rida tagasilööke alates Marika Priske, Toobali-Laasi ja maadevahetuse juhtumitega ning lõpetades Reformierakonna rahastamisskandaaliga.

Lõpetuseks - uurida-arutada võib ja peabki. Aga oluline on see, et kui arutelude tulemusena lõpuks seaduseni jõutakse, oleks avalikkusel selge ka see, kes on milliste ettepanekute taga.