Brüsselist reedel päev enne varem planeeritut valitsuse kokkupanemiseks naasnud Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles, et Euroopa Ülemkogul kolleegid lohutasid teda, sest mõned neist olid oma riigis valitsust kokku pannud kuude kaupa.

See võib olla tõsi, aga temal pole mitu kuud aega valitsuse kokkupanemiseks, Rõivasel on kõigi erimeelsuste lahendamiseks maksimaalselt viis nädalat, võibolla isegi vähem.

Praegune valitsus astub tagasi riigikogu uue koosseisu esimesel istungil järgmisel esmaspäeval. Presidendil on alates valitsuse tagasiastumisest aega 14 päeva, et määrata uue peaministri kandidaat ja teha talle ülesandeks uue valitsuse moodustamine. Ilves ei pea ootama 14 päeva, ta võib anda Rõivasele valitsuse moodustamise ülesande palju varem, vähendades nii Rõivase aega uue valitsuse kokku saamiseks.

Seejärel on Rõivasel 14 päeva, et saada kokku koalitsioon ja saada sellele riigikogu heakskiit. Kui see tal ei õnnestu, läheb järg järgmise poliitiku kätte.

Kui Rõivas ei suuda valitsust kokku saada, peab Ilves leidma järgmise peaministrikandidaadi. Paremuselt teise tulemuse saanud Keskerakonna esimees on kriitilises seisundis haiglas ja järeltulijat talle määratud pole. Seega on arvatavasti uueks peaministrikandidaadiks paremuselt kolmanda tulemuse saanud SDE esimees Sven Mikser.

Reformierakond, IRL ja SDE

Ülalmainitud tähtajad moodustavad olulise konteksti, milles mõista praeguseid võimuläbirääkimisi. Partnerid süüdistavad Reformierakonda selles, et too on raisanud kolm nädalat jutuajamiste peale, kus erimeelsused pannakse kirja, aga neid kompromissidega lahendada ei proovitagi.

Mis iganes ka poleks Reformierakonna läbirääkimisplaan, neil peaks olema tegelikult lahenduste leidmisega kiirem kui IRLil või sotsidel. Vabaerakonna väljaviskamisega läbirääkimistelt kadus Reformierakonnal ka igasugune mänguruum, sest uue koalitsiooni tegemisel on hädavajalikud nii sotsid kui IRL. Keskerakonnaga koalitsiooni tegemist oleks Reformierakonnal oma valijatele raske selgitada ja EKRE-l pole piisavalt kohti riigikogus, et stabiilset valitsust teha.

Eile toimunud SDE juhatuse istungi järel ütles Mikser, et läbirääkimisi tuleb uuesti nullist alustada. "Me eeldame, et edasiminekuks peab olema ka Reformierakond midagi õppinud ja valmis kompromisse otsima ning neid omalt poolt ka tegema," ütles Mikser.

Sotside enesekindluse taga on teadmine, et nad saavad kas Reformierakonnaga peetavatel läbirääkimistel koalitsioonilepingusse väga palju enda soovitud punkte või kui nad seda ei saa, siis ei suuda Rõivas koalitsiooni teha ja järgmisena saab peaministrikandidaadi rolli Mikser. Sotsidel on seega väga tugev läbirääkimispositsioon.

Arvestada tuleb ka IRLiga, kellel pole küll erilist lootust tõusta peaministriparteiks, aga kelle hääled on valitsuse tegemiseks samuti hädavajalikud. Ka IRLi soovidega peab Reformierakond seega arvestama.

Milline oleks Mikseri valitsus?

Riigikogus enamuse saamiseks on vaja kas Reformierakonna või Keskerakonna toetust. Kui Rõivas ei suuda valitsust moodustada ja järg läheb Mikseri kätte, siis peab ta paratamatult tegema mingi kokkuleppe Keskerakonnaga.

Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel oleks kahe peale 42 kohta riigikogus. Isegi kui siia lisada Vabaerakonna kaheksa kohta, ei tule sealt enamusvalitsust välja. IRLi, SDE ja Keskerakonna valitsusel oleks 56 kohta riigikogus, aga IRLi valitsuskoostöö Keskerakonnaga on endiselt väga ebatõenäoline.

Seega tähendaks Mikseri valitsus arvatavasti vähemusvalitsust, kus SDEl oleks 1-2 partnerit ja valitsusele annaks vajadusel opositsioonist tuge kas Keskerakond või IRL.