Raidma teenistusest vabastatud meeste kaasamise ideest: niinimetatud „kursuste formaat“ tundub olema paljudele vastuvõetav

Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Mati Raidma (REF) leiab, et Eesti Päevelehes 21. oktoobril välja käidud idee ajateenistusest vabastatutele omad kursused korraldada näib olevat paljudele vastuvõetav.

Eesti Päevaleht kirjutas, et samal ajal kui elavalt arutatakse, kas ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik või mitte, pole keegi suuremat tähelepanu pööranud meestele, keda 1990-ndatel tuhandete kaupa tollal kehtinud seaduse järgi ülikoolis õppimise tõttu teenistusest vabastati ega ole pärast seda enam kordagi riigikaitse huvides tülitatud.

Üks selline mees on ETV saate „Pealtnägija” ajakirjanik Rasmus Kagge, kes pakkus sotsiaalmeedias mõtet, et temaga sarnases olukorras olevate 30–40-aastaste meeste jaoks võiks olla üks-kaks kuud järjest kestev intensiivne vabatahtlik kursus, kus oleks võimalik omandada kõik sõduri algteadmised. Seejuures võiks olla võimalikult vähe õppeklassis istumist ja palju n-ö metsas olemist. „Need mehed ei saa enam minna kuhugi terveks aastaks, aga üheks kuuks küll, et siis seejärel astuda kaitseliitu.”

Mati Raidma ütles Delfile, et sellise idee selgeks plussiks on asjaolu, et me räägime üha rohkem kohustuse kõrval vabast tahtest ja seda omavatest inimestest.

"Kunagise ajateenistuse mitteläbimise põhjused võivad olla erinevad. Täna on olemas inimesed ja tahe. Soov leida enda koht riigikaitses. Soov saada sellealased alusteadmised. Nüüd on kaitseväe, kaitseliidu ja riigi roll seda pakkuda ja kui vaja, siis leida juba olemasoleva kõrvale lisavõimalusi," ütles Raidma.

Idee miinuseks on Raidma sõnutsi aga toodud asjaolu, et sõjaliseks kaitseks valmistutakse ja kaitsevõimet suurendatakse üksusekeskselt ja eelkõige ajateenistuses.

"Ma ei ole veendunud, et tegemist on ainuvõimalusega. Tänaseks on kaitseliit teinud tõsise arengu sõjaliste baasteadmiste andmisel oma liikmetele. Samas on meie hulgas inimesi, kes ei taha kas ajapuudusel või muul põhjusel ennast täielikult siduda organisatsiooni liikmelisusega. Võib mõista ka neid.

Kuidas edasi. Olen veendunud, et sõjalise väljaõppe mudelit on võimalik muuta paindlikumaks ning inimeste võimalustega arvestavamaks. Kindlasti tuleb riigikaitse kontekstis rääkida palju laiemalt, kui sõjalisest väljaõppest. Niinimetatud „kursuste formaat“ tundub olema paljudele vastuvõetav," lisas Raidma.

Reformierakond kuuluv Raidma meenutas ka, et hiljaaegu käis oma rahvusliku julgeoleku strateegias Reformierakond samuti välja kahenädalaste riigikaitsekursuste idee, mis adresseerib sama probleemi ja veel laiemat ringi inimesi.

"Mis on kursuste tulem – riigikaitsest palju teadlikum ja praktiliste oskustega elanikkond kannab kindlat ja selget sõnumit – see riik ja rahvas hoolib endast ning elab turvalises ja teineteist toetavas kogukonnas," leiab Raidma.