Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumis ning rahvapensioniametis (Kela) käivitus selle aasta alguses selgitustöö välismaalastele makstavate sotsiaaltoetuste kasutamise kohta, vahendab Ilta-Sanomat.

Kela rahvusvaheliste asjade eest vastutav jurist Henna Huhtamäki ütles, et eelmisel nädalal üritati esimest korda välja selgitada, kui paljude välismaal elavate, kuid Soomes töötavate vanemate laste pealt makstakse lastetoetust. Tulemuseks ei saadud tõelisi numbreid näitavat hulka. Keerulise küsimuse selgitamine nõuab aega, nentis Huhtamäki.

Kuigi täpset numbrit veel ei teata, purjetab lapsetoetuste raha praktikas üle Soome lahe lõunasse, Eestisse.

„Hindaksin, et tublisti üle poole, isegi 60-70 protsenti välismaale minevatest lapsetoetustest suundub Eestisse,“ ütles Huhtamäki.

Soome kõrgemad lapsetoetused on suur peibutis peret omavale Soome tööle tulevale isikule.

Kui üks lapsevanematest käib tööl Soomes, on tal õigus taotleda Kelalt Soome ja Eesti lastetoetuste vahe kinnimaksmist. Soome ja Eesti kokkuliidetud toetus vastab seega sellele, mida pere saaks, kui elaks Soomes. Sõltuvalt laste arvust võib jutt olla mitmetest sadadest eurodest kuus.

Euroopa Liidu seadusandlus puudutab ka teisi peretoetusi, näiteks koduhoolduse toetust ja vanema päevaraha.

„Kui laps on alla kolmeaastane, makstakse tema eest lisaks lapsetoetusele lapse asukohamaale koduhoolduse toetust. Koduhoolduse toetuse ja lapsetoetuse suurus sobitatakse kokku teise riigi peretoetustega,“ ütles Huhtamäki.

Vanema päevaraha saamine eeldab, et vanem on elanud või töötanud Soomes vähemalt 180 päeva ehk tal on olemas haiguskindlustus.

Lisaks Eestile on Soome peretoetusi kasvaval hulgal taotletud Poolas elavate laste eest.

Väidetakse, et juba töökohakuulutustes reklaamitakse Soome lapsetoetusi automaatse palgalisana.

Kela küsib peretoetuste taotleja kodumaalt järele, kas taotlejal on olemas deklareeritud lapsed ja kui palju ta nende eest kodumaal toetust saab.

Põhjamaade ja Eestiga käib see andmevahetus kiiresti.