"Usalduse langus on vastus valitsuse viimase aja aktsioonidele - valija tunneb ennast petetuna," kommenteeris Toomla Delfile Turu-uuringute AS-i värsket küsitlust, kus selgub, et usaldus presidendi ja peaministri institutsiooni vastu on langenud.

Politoloogi sõnul peaks valitsusse kuuluvad erakonnad tõsiselt analüüsima, millest usalduse langus on tingitud. "Analüüsi aluseks peaks võtma nii Turu-uuringute kui ka eurobaromeetri uuringu ning selgitama välja, millised grupid tunnevad ennast enim petetuna," ütles Toomla.

Seda, millal võiks usaldus peaministri ja valitsuse vastu taas tõusma hakata, näitavad Toomla sõnul järgmised uuringud. "Valitsus pole siiani hakanud siluma Silvergate'i skandaali. On silutud muid asju, aga mitte seda," ütles Toomla.

Toomla sõnul ei saa peaminister enam skandaalidest mööda vaadata. "Ansip on tihti rõhutanud, et mujal on veel hullem, aga meie ei ela ju mujal. Siinne olukord on selline, et usaldus on langenud," ütles Toomla.

Politoloogi sõnul on usaldus valitsuse vastu on kogu Euroopas pidevas languses. "Samas pole numbrid katastroofiliselt suured, pole nii, et usaldus langeb paari aastaga 60-lt 40-le protsendile. Praeguse valitsuse toetus on seitsme aastaga langenud 35-lt 31 protsendini," ütles Toomla.

Praegu on politoloogi sõnul ka IRL keerulises olukorras, sest kuigi nemad viimastes skandaalides süüdi ei ole, süüdistatakse paratamatult ka neid kui valitsuse liikmeid.

Küsimusele, kui kiiresti on inimesed eelmistest skandaalidest "toibunud" ja usaldus taastunud, vastab Toomla, et rahvas käitub üldjuhul valmistel nii, nagu polekski skandaale olnudki.

"Sellega, et poliitikud astuvad sageli reha peale, hakatakse juba harjuma ning suhtutakse sellesse rahulikult. Näiteks majanduses ei saa selliseid asju lubada, ütles Toomla.

"On kaks erakonda, kelle valijad on stabiilsed ja kelle eelistusi skandaalid ei mõjuta - Keskerakond ja Reformierakond. IRL-i ühinemisraskused peegelduvad tänase päevani, sotsidel on sama probleem," ütles Toomla.

Turu-uuringute AS-i värskest küsitlusest selgub, et usaldus presidendi ja peaministri institutsiooni vastu on langenud.

Juuniga võrreldes on detsembris olulisel määral kahanenud usaldus peaministri (usaldusnäit vähenenud seitsme portsendi võrra), kiriku (vastavalt viie protsendi võrra) ning presidendi ja NATO (mõlemal vastavalt nelja protsendi võrra) vastu. Kui võtta arvesse veel mitteusaldajate osakaalu, siis langeb presidendi institutsiooni usaldusväärsus veelgi. Presidenti ei usalda üldse 25 protsenti elanikkonnast, peaministrit ei usalda üldse 62 protsenti elanikkonnast.

Madalaim on elanike usaldus endiselt erakondade (detsembris usaldab 25 protsenti), peaministri (33 protsenti usaldab), riigikogu (37 protsenti usaldab) ning valitsuse (40 protsenti usaldab) vastu. Presidenti usaldab 61 protsenti elanikkonnast. Trükiajakirjandust usaldatakse rohkem kui presidenti (63 protsenti).