Andres Anvelt: poliitiline arrogantsus hakkas levima juba selle sajandi alguses
Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Andres Anvelt ütles hiljuti Eesti Päevalehes ilmunud Marju Lauristini praegust poliitilist kultuuri kritiseerivat arvamust kommenteerides, et poliitiline arrogantsus ja maailmavaate puudumine said alguse juba selle sajandi alguses.
"Üheks näiteks olgu Res Publica tulek, kes valimistel mängis valijate väga helladel kohtadel, süüdistas senist poliitilist ülesehitust korrumpeerituses ja rahvast kaugenemises," ütles Anvelt Delfile.
Sotside esindaja lisas, et samuti on üritatud kinnistada nii Keskerakonna kui Reformierakonna ideoloogiate vankumatust ehk siis seda, et nende suurerakondade ideed ei kuulu vaidlustamisele. "See ongi ajapikku muutunud mantraks, mida pakutakse nii erakonna sisse kui ka väljapoole. "Ainuõige" ideoloogia levitamine on palju lihtsam ja odavam, kui diskussiooni vedamine ja arvamuste heitluse manageerimine," arvas Anvelt.
Saadik tõi välja ka kaks põhilist tegevust, mida tema nägemuses tuleks praeguse valitsemise muutmiseks teha.
Esiteks tuleks Anvelti arvates algatada ja vedada debatte. "Raamatupidajad ei juhi ettevõtetes arenguvisioone, seda teevad liidrid. Aga need liidrid ei pea kindlasti olema ainult võimu või siis erakondade esindajad. Kuid teisi, poliitikaväliseid arvamusliidreid ei tohiks suruda paratamatuse ahelatesse, et kui te ei mõtle samuti nagu meie, siis olete meie ja mis veelgi hullem: riigi vastu," arvas saadik.
Teiseks on Anvelti arvates tähtis avatus küsimuste lahendamisel ja riigivõimu toimimisel. See tähendab nii riigikogu komisjonide avatud tööd eelnõude menetlemisel, kui ka täitevvõimu otsuste kujunemise avatust nii riigi ja ka kohaliku omavalitsuse tasemel. "Muide, ka kohtuvõim võiks olla avatum oma otsuste selgitamisel avalikkusele, et ei tekiks spekulatsioone."
Sotsioloogiaprofessor ja SDE aseesimees Marju Lauristin kirjutas Eesti Päevalehe arvamusloos, et praeguse kriisi põhiküsimus ei ole valitsusliikmete vahetamises ega soovis asendada valitsuskoalitsioonis üks erakond teisega.
"Küsimus on selles, et Eesti riigi valitsejateni ei kandu Toompea ja Stenbocki maja paksude ja turvaliste müüride tagant valitsetavate hääl, inimeste igapäevane elu kulgeks sealt nagu valgusaastate kaugusel. Sellise poliitilise kultuuri(tuse) jätkumine ähvardab Eesti riigi kestlikkust ja eesti kultuuri püsimist," kirjutas Lauristin.
Lauristin lisas ka muuhulgas, et Eesti on oma lühikesel teekonnal totalitarismist demokraatiasse suutnud oma põhimõtted seadustesse kirjutada ja õppinud ka nende täitmist edukalt välisilmale demonstreerima, kuid paraku pole see taganud demokraatliku poliitilise kultuuri juurdumist ega võimumehhanismi toimimist oma rahva jaoks usutaval viisil.
