Demokraatia tulemuslikkust on raske, tegelikult isegi kohatu mõõta. Üks ebaadekvaatsemaid mõõdikuid on seejuures parlamendi istungi pikkus - oleme Riigikogu saalis teinud poole tunniga rohkem olulisi otsuseid kui seekord öö läbi istungit pidades. Loomulikult ei ole põhjust öelda, et Riigikogu ülipikad istungid näitavad saadikute ebainimlikku töökust. Vaheaegade võtmine on opositsiooni võimalus parlamendi tööd takistada ning sellisena tuleb seda ka käsitleda. Vähetulemuslik, kurnav aga üdini demokraatlik. Iga kord, kui opositsioon seda soovib, tuleb koalitsioonil nende taktikepi järgi ööd kaasa teha, sest vastasel juhul blokeeritakse ühiskonna jaoks oluliste seaduste või otsuste vastuvõtmine. Antud juhul soovitakse blokeerida 2013. aasta riigieelarve vastuvõtmist.
Samas on nendel ööistungitel ka selge ja Eesti inimeste heaolu otseselt mõjutav tulemus - opositsiooni soov sundida valitsusliit järsult tulumaksu tõstma ei ole läbi läinud ning öö öö järel liigutakse lähemale eelarve vastuvõtmisele, mis maksukoormat hoopis tuntavalt langetab.
Keskerakond nimetab ööistungite põhjusena küll hoopis soovi alandada arvest ca 4% (ehk keskmiselt 96 senti kuus) moodustavat elektriaktsiisi, kuid jätab targu nimetamata sama ettepaneku teise poole, milleks on kõrgem tulumaks kõigile. Kui palju kõrgem, seda võime vaid oletada, sest eelnõu ei ole esitatud (siit ka jutud ettepaneku vastuolust eelarve koostamist reguleeriva seadusega). Vihje uutest maksumääradest annab aga asjaolu, et tulumaksu laekumist riigieelarvesse soovitakse näha kahe kolmandiku võrra suuremana (293 miljoni asemel 494 miljonit eurot).
Jutt ei käi seega paarist protsendipunktist, vaid järsust maksutõusust kõigile. Kui kõrvutada seda elektriaktsiisi langetamisest lubatava tuluga (24 miljonit), on kõrgema tulumaksu negatiivne mõju pere rahakotile enam kui kaheksa korda suurem. Keskmise sissetuleku ja elektriarve juures on vastavad numbrid üsna täpselt 1 euro väiksem elektriaktsiis ja 8 eurot suurem maksuarve kuus. Arvuta kuidas tahad, 7 eurot kuus või 84 eurot aastas võtaks riik rohkem kui vastu annaks.
Vast on kohane meelde tuletada, et elektriaktsiis järgmisel aastal ei tõuse. Elektri hinnatõusu kardetakse hoopis turu avanemisest - otsusest, mis tehtud pea kümme aastat tagasi ning mida oleme (Euroopa Liidus lubatu piires) maksimaalselt kaua edasi lükanud, et mõju võimalikult palju leevendada. Tasakaalustamaks turu avanemise mõjusid püüame leida võimalusi taastuvenergia tasude alandamiseks.
Lisaks sellele, et kõrgem tulumaks haukab senisest suurema tüki iga pere eelarvest, on sel ka kaugem, meie laste tulevikku mõjutav tagajärg. Nimelt on kõrgematel tööjõumaksudel teaduslikult tõestatud tugev majandusarengut pärssiv mõju. OECD analüüs näitab, et vaid ettevõtte tulumaksu tõstmise negatiivne mõju ületab eraisikute tulumaksu negatiivse mõju majanduskasvule.
Majanduskasv ei ole aga pelgalt number tabelis, see on näitaja, mis mõõdab ühiskonnas toodetud kaupade ja teenuste (lisand)väärtuse kasvu ning sedakaudu ettevõtete võimekust vastavalt tööviljakuse kasvule ka palkasid tõsta. Kõrgema tööviljakuse kaudu saavutatav heaolu kasv on asi, mille võib julgelt nimetada Eesti ühiskonna üheks olulisemaks strateegiliseks väljakutseks.
Olen ühes hiljutises intervjuus öelnud, et valitsusliidu saadikud on valmis opositsiooni soovitud maksutõusu ärahoidmiseks kasvõi kuu aega kõik ööd Toompeal veetma ja küllap minu ametikaaslased on selle väitega päri. 24 tundi järjest töötamine ei ole tulemuslik (veel vähem meeldiv) üheski ametis, aga kui see aitab hoida ära kõrgema tulumaksu ning hoida Eesti kurssi majandusarengul, on meie asi see ära kannatada.
