Suuremad kired tasuta ühistranspordi osas on vaibunud ja Tallinna linnavalitsus on asunud jagama kogemusi, mida tegelikult küll veel ei ole. Peab tunnistama, et rahvusvaheliselt on idee tasuta avalikust transpordist äratanud suurt tähelepanu, sest kõik ideed paremaks ühistranspordiks on teretulnud ja uusi lahendusi otsivad kõik suuremad linnad.

Tallinn korraldas spetsiaalse konverentsi, kus käsitleti tasuta ühistranspordi ideed. Kohal olid kogenud tegijad Hasseltist (Belgia) ja Aubagnest (Prantsusmaa), kus selline kogemus juba olemas. Selgus ka oluline vahe Tallinna idee ja teiste linnade kogemuse vahel. Tallinnal ei ole selget eesmärki, miks on tasuta ühistransporti vaja. Linnavalitsuse liige Taavi Aas teatas pressikonverentsil, et ei plaanitagi olulist kasvu ühistranspordi kasutuses! See tekitab hämmeldust, sest miks veel on tasuta transporti vaja (jättes välja poliitilised eesmärgid) kui autostumise vähendamiseks ja ühistranspordi osakaalu suurendamiseks.

Hasselti esindaja selgitas, et üleminekuga tasuta ühistranspordile suurendati liinide arvu neljalt üheteistkümneni ja tihendati graafikut süstikliinidel nii, et vahe on 5 ja põhiliinidel 15 minutit. Tallinna Linnavalitsus midagi taolist teha ei kavatse. Aubagne esindaja selgitas, et enne üleminekut tasuta ühistranspordile tehti uurimus ja selle alusel kujundati liinivõrk ja graafikud. Meie linnavalitsus ei ole seda teinud ega kavatse seda teha ka lähemas tulevikus. Abilinnapea Taavi Aas selgitas TV3-le antud intervjuus, et meil on väga hea liinivõrk, mis ei vajagi muudatusi.

Tallinnas maksab ühistransport aastas 50 miljonit eurot. Kui enne reformi maksid selle kinni 40% ulatuses reisijad ja 60% linnaeelarve kaudu kõik linlased, siis pärast 1. jaanuari maksab selle kinni 95% ulatuses ja eelarve kaudu linlane ning väike osa tuleb ka mittetallinlaste tasulistest piletitest. Tasuta ühistransporti ei ole olemas ja kui ühistranspordi kasutajad ise enam maksma ei pea, siis maksavad ühistranspordi eest teised.

Tallinna volikogus on kõik esindatud erakonnad ühte meelt - ühistranspordi osakaal peab kasvama. Erinevused on viisides kuidas sinna jõuda. Linnavalitsuse (Keskerakond) meelest on hea abinõu tasuta transport, mis peaks autostumist vähendama ja tooma ühistranspordi kasutajaid juurde. Kahjuks nad isegi ei usu oma ideesse, sest reisijate arvu kasvu ühistranspordis ei plaanita.

Linnavalitsuse poolt organiseeritud konverents andis ka vastuse, mida on vaja teha, et üha enam inimesi kasutaks ühistransporti. Esiteks uuring ja selle alusel liinivõrgu korrastamine kogu Tallinnas ja tema lähiümbruses, võttes arvesse erinevaid transpordiliike, sealhulgas ka raudteed. Teiseks ühiskondliku transpordi graafikute tihendamine koos ajakohase teadustussüsteemiga ja kolmandaks transpordivahendite reisijatele mugavamaks muutmine.
Kui lisada siia juurde, et koos ühistranspordiga on vajalik vaadata ka jalgrattateede võrgu arendamist, uute lahenduste otsimist taksonduses ja rohkem mõelda jalakäija huvidele, siis tekkiks juba lootus, et Tallinn on ka tegelikkuses koht, millelt teistel oleks õppida.

(Autor on Tallinna Volikogu liige, Eesti Reformierakond.)